Salakaval nägemise varas käib mööda suguvõsa

Silmarõhu suurenemisest tulev glaukoom võib olla päriliku eelsoodumusega haigus, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Pille Tein. Sel põhjusel tuleks neil, kel on haigus suguvõsas esinenud, juba varakult kontrolli minna.

«Pärilikkus tuleb mitte ainult emalt-isalt, vaid võib olla ka tädilt-onult. Riskigeene uuritakse ja on leitud mitmeid, mis haiguse avaldumist soodustavad. Kahjuks ei ole personaalsed geneetilised analüüsid veel nii kättesaadavad,» rääkis Pille Tein. Seetõttu soovitab arst käia alates 40–50 eluaastast kord aastas profülaktiliselt silmarõhku mõõtmas neil, kel on suguvõsas glaukoomi esinenud.

Nüüdisaegses ravis saabki ainult silmarõhku mõjutada. Kuigi haigusel on veel teisi faktoreid, nägemisnärvi verevarustusega ja arteriaalse vererõhu kõikumisega seotud probleemid, siis neid silmaarst otseselt mõjutada ei saa. «Lisaks ei saa välistada, et on tegemist madala ehk normaalrõhu glaukoomiga, mille puhul lisafaktoritel võib olla rohkem tähtsust kui tavamõistes igapäevasel glaukoomil. Sel juhul tuleb jälgida silma vaatevälja. Kui seal toimub halvenemisi, aga silmarõhud püsivad normi piires, siis tegemist normaalrõhuglaukoomiga,» seletas Tein.

Kui on riskigeenid olemas ja tekib glaukoomikahtlus, siis on näidustatud glaukoomi baasuuringud. Vaatevälja uuringuga saab hinnata nägemisvälja kahjustusi. Glaukoom on progresseeruv krooniline nägemisnärvi kahjustus, mis tekib aeglaselt. Haigust ei diagnoosita arsti hinnangul ka alati õigeaegselt, sest tavaelus ei pruugi me seda väikest nägemise kahjustust märgata. «Silmarõhud on natukene kõrgemad tavapärasest, kuid patsient ei pruugi seda ise üldse tunda. Sel ajal võivad tekkida juba minimaalsed kahjustused nägemisnärvi kiududes,» seletas Pille Tein. Vaatevälja uuringus avalduvad need väikeste mustade hägusustena, mis kahe silma vaateväljas jäävad kattuvasse ossa ja kompenseeritakse ajus terve silma vaateväljaga. Kui nüüd võrrelda uuringus saadud tulemust näiteks viie aasta pärast kordusuuringus, võib vaatevälja muutust näha, rääkis silmaarst. Närvikiudude kahjustused võivad tekkida pikema aja jooksul, kui silmarõhk on pidevalt üle normväärtuste.

Silmarõhku on mõttekas ja ka lihtne kontrollimas käia, sest selleks ei pea otseselt silmaarsti vastuvõtule minema. Rõhku saab mõõta prillipoes, optometristi juures ja glaukoomiõe vastuvõtul. Sealt saadetaksegi inimene glaukoomikahtlusel edasi silmaarsti juurde, kes teeb vajalikud uuringud. Glaukoomiga jõuavad Teini juurde tegelikkuses üle 60-aastased, ka 70-aastased inimesed, kellel on juba vaateväljas muutused. «Kui nägemiskahjustus on juba tekkinud, on selgelt liiga hilja. Glaukoom on progresseeruv haigus ning seda vaatevälja kadu, mis on juba tekkinud, me enam raviga tagasi anda ei saa,» nentis silmaarst.

Haiguse kontrolli all hoidmine ja silmarõhu stabiilsuse tagamine on Teini sõnul ravi peamine eesmärk. «Tahame ära hoida nägemisteravuse langemise ja säilitada patsiendi iseseisvust. Kuna tegemist on suhteliselt eakate kontingendiga, siis ongi põhiline säilitada olemasolevat nägemisteravust ja kui võimalik, siis ka vaatevälja,» rääkis Tein. Mida varem on avastatud silmarõhu muutused, seda parem on valida õiget raviviisi.

Glaukoomi sümptomid

• Ebamäärane silmavalu või peavalu otsmiku või kulmu piirkonnas, sagedamini kahjustatud silma poolel
• Survetunne, surumistunne silmas
• Halod või värvilised rõngad silme ees või vikerkaarevärvide nägemine ja valguskartus
• Ägeda glaukoomihoo korral esineb tugev silma- ja peavalu otsmiku piirkonnas, mis võib kiirguda kätte, võib kaasneda iiveldustunne, oksendamine.