/nginx/o/2014/05/12/3023926t1ha2cd.jpg)
Peaaegu kõik me oleme elus kogenud pearinglust – kasvõi karussellil sõites. Kui aga tasakaaluhäired tekivad iseenesest, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda, kirjutab Astra Kliiniku füsioterapeut Merje Siiro.
Miks tekib pearinglus ja millal tuleks murega pöörduda arsti jutule?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasakaaluhäired on sagedane probleem, mis esineb 5-10 protsendil inimestest ning kaebuste hulk kasvab vastavalt vanusega. Eriti eakamatel inimestel on pearinglus ja tasakaalutus kukkumiste üheks oluliseks põhjuseks. Tasakaaluhäired võivad esineda suhteliselt kergete ja lühiajaliste atakkidena, kuid pearinglus võib kesta tunde koos iivelduse ja oksendamisega. Tasakaaluhäiretel on väga erinevad põhjused ja sõltuvalt oma iseloomust vajavad need ka erinevat lähenemist.
Õnneks on pearingluse ehk vertiigo kõige levinum liik healoomuline asendivertiigo. Selle sümptomiks on pearinglusatakid, mis kestavad mitmeid sekundeid ja mille kutsub esile pea või kehaasendi muutus. Pearinglust põhjustavaks liigutuseks võib olla voodis üles istumine, pikali heitmine või kummardamine. Healoomuline asendivertiigo võib esineda igas eas, kuid vanuse kasvades suureneb ka selle tekkerisk. Ligi 95 protsendil inimestest jääb healoomulise asendivertigo tekkepõhjus ebaselgeks.
Oluline on teada, et pea või keha liigutamisel tekkiv lühiajaline pearinglus ei ole tingitud peaajutüve või väikeaju kahjustusest, vaid sisekõrvas asuva tasakaalusüsteemi töö häirumisest. Sisekõrvas asuv tasakaalusüsteem koosneb kolmest poolringkanalist ja nn esikust.
Peapööritus tekib siis, kui kõrvas asuva poolringkanali vedelikku satub tasakaalusüsteemi esiku piirkonnast pärit liivatera-sarnane kübemeke (otokoonia või kaltsiidi kristallid), mis häirib seal oleva vedeliku vaba liikumist. Selle tulemusena tunneb inimene pea liigutamisel lühiaegset peapööritust pea- või kehaasendi muutmisel. Patsiendid kirjeldavad seda enamasti kui hetkelist «karussellitunnet», justkui maailm käiks silme ees korraks ringi.
Healoomulist asendivertiigot diagnoosib arst pearingluse täpse anamneesi kirjelduse ning spetsiaalsete testidega. Tablette selle raviks pole aga olemas. Healoomulise asendivertiigo ainukeseks efektiivseks raviks on järgemööda sooritatavad keha- ja peaasendit muutvad harjutused (muuhulgas Epley manöövrid), mille eesmärgiks on tasakaalukeskuse esiku osast lahti pääsenud ning poolringkanalitesse sattunud kristallide viimine tagasi esikusse. Harjutusi juhendab ja viib läbi arst või vastava väljaõppe saanud spetsialist. Tema annab ka edasisi soovitusi ja koostab koduse harjutuste programmi.
Healoomuline asendivertiigo pole ohtlik haigus, kuid võib olla inimesele väga ebameeldiv ning raskesti talutav. Atakid mööduvad kiiresti ja iseenesest, kuid sageli kipuvad korduma.
Kui pearinglus tekib:
- Säilitage rahu, hingake sügavalt;
- Jälgige silmi sulgemata ühte punkti;
- Seejärel istuge või lamage;
- Jälgige, ega pearinglusega ei kaasne veidraid sümptomeid (kõnehäire, topeltnägemine jms). Nende tekkimisel pöörduge kas perearsti või neuroloogi poole.