Väiksest kriimust tervet keha haarava põletikuni - mida peaksid teadma roospõletikust?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roospõletik põsel.
Roospõletik põsel. Foto: Wikipedia commons/ Enigma51

Nahavigastusest võib tekkida kergesti ohtlikuks kujuneb mikroobhaigus, mis võib tekitada lümfisoonte kahjustust. 

Roospõletik ehk erüsiipelas on äge kiiresti kulgev naha- ja nahaaluskoe põletik, mis tekib haigusttekitavate mikroobide sattumisel lümfiteedesse, kirjutab terviseportaal Inimene. Haigust iseloomustab punetav nahalööve koos süsteemsete sümptomite, kõrge palaviku. külmavärinate, peavalu ja iiveldusega. 

Roospõletik esineb suhteliselt sageli, nii noortel kui vanadel, on ohtlik ja abi hilinemisel on kirjeldatud isegi surmajuhtumeid; õnneks on tänapäeval piisavalt tõhusad ravimid, et viimast esineb üliharva.

Erüsiipelase tekitajaks on tavaliselt mikroob nimega Streptococcus pyogenes. Bakter tungib läbi väikese nahadefekti organismi, satub lümfiteedesse ja tekitab seal põletiku. Nahadefekt võib olla tingitud kas kriimustusest, ohatisest, jalgade seenhaigusest, kroonilistest säärehaavanditest või igasugustest muudest pisikestest kahjustustest. Pisikese trauma kõrval on soodustavaks teguriks ka lümfisoonte ummistus.

Hiljem põhjustavad streptokokid ka ise lümfisoonte kahjustust, tekib nn. «suletud ring» ja roos hakkab sageli korduma.

Sümptomid ehk avaldumine

  • Kõige tavalisemad lööbe kohad on põsed või sääred.
  • Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid on alati tervest nahast teravalt piirdunud.
  • Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavik külmavärinate, peavalu ja iiveldusega.
  • Sageli kaasub lümfisõlmepõletik.
  • Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine.
  • Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine – nekroos – kuid õnneks väga harva.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles