Parem valmistus kriisiolukordadeks: kiirabide juures hakkavad tööle välijuhid
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
24. oktoober 2018, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/24/11521497t1hecda.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile kiirabi, haiglate, politsei, pääste ja terviseameti koostööd reguleeriva määruse eelnõu, millega luuakse kiirabisse uus ametikoht.
Määrusega luuakse kiirabi välijuhi ametikoht ning uus juhtimisstruktuur kiirabi tegevuse korraldamiseks ulatuslike pääste- ja politsei sündmuste korral. Muudatuste eesmärk on parandada kiirabi koostööd pääste ja politseiga, et tagada päästeolukordade kiirem lahendamine ning elanikkonna parem kaitse.
Olulisema muudatusena defineeritakse määruses kiirabi välijuht, tema ülesanded ning roll sündmuse lahendamisel. «Kui regionaalse või riikliku ulatusega sündmuste puhul korraldab kiirabi tööd terviseamet ning üksiku kiirabibrigaadi tegevuse eest sündmuskohal vastutab konkreetse brigaadi juht, siis kiirabitöö korraldus olukorras, kus sündmusele reageerib kaks või enam brigaadi, on olnud siiani kindlaks määramata,» ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman. «Tallinna kiirabis on kiirabi välijuhtimine projektipõhiselt käivitatud, see on hästi toiminud ning seetõttu soovime laiendada seda head praktikat üle kogu Eesti.»
Kiirabi välijuht on kiirabispetsiifilise ja täiendava operatiivse juhtimise oskusega inimene, kes on vajadusel valmis ööpäevaringselt koordineerima, korraldama ja juhtima oma vastutuspiirkonnas kiirabibrigaadide tegevust suures mahus kiirabi vajavatel sündmustel koostöös politsei- ja päästeasutustega.
Tallinna kiirabi juhi dr Raul Adlase sõnul on kiirabi välijuht igapäevases töös administraator, juht. «Tal on kriisijuhtimise alane ettevalmistus ning ta peamine eesmärk on anda kiirabi meedikutele võimalus tegeleda sündmuskohal maksimaalselt kannatanutega ja jätta välijuhile ressursi juhtimine, administratiivsete otsuste tegemine ning koostöö pääste ja politsei sama taseme juhtidega,» ütles dr Raul Adlas. «Oleme Tallinnas saanud kasutada välijuhte juba aastaid ja sellega loonud katastroofimeditsiinilise kompetentsi, mida saab rakendada nii lokaalsete kui suuremate sündmuste edukaks lahendamiseks. Sündmuste vahepealsel ajal tagab välijuht kiirabi operatiivse valmisoleku ning tegeleb personali koolitamisega.»
Välijuhi ametikohad tekivad suuremate kiirabide juurde. Terviseamet analüüsib ja hindab, millistes kümnest Eesti kiirabipiirkonnast peaks olema välijuht (kokku kuni 4) ja see pannakse paika terviseameti peadirektori käskkirjaga.
«Kiirabi välijuhtimisvõimekuse laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse aitab meil edaspidi olla paremini valmis ja vajadusel kiiremini reageerida suuremate kiirabi vajavate päästesündmuste, näiteks suurte liiklusõnnetuste, kortermaja põlengute või muude sarnaste sündmuste korral,» lisas Siiman.
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel kaasati kõiki seotud koostööpartnereid - Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Terviseameti ja Eesti Haigekassa esindajaid. Määrus on kavandatud jõustuma alates 1. jaanuarist 2019 ja kiirabi välijuhtide valvering 1. juulist 2019.