E, 21.09.2020

Galerii: 55 haruapteeki panid trotsi märgiks ajutiselt uksed kinni

55 apteeki üle Eesti sulgesid täna kell 14 oma uksed, et juhtida tähelepanu seadusandja praagile, mille tõttu tuleb need apteegid hiljemalt juunis lõplikult kinni panna, teatab Eesti Apteekide Ühendus.

Täna on selliseid haruapteeke Eesti eri paikades umbes 55. Kõige kriitilisem on olukord Ida-Virumaal, kus suletakse kokku 17 apteeki.

Peaaegu pooled apteegid suletakse Kohtla-Järvel ja Narvas, aga ka mitmetes teistes linnades, näiteks Raplas, Põlvas ja Maardus. Apteegipidajad paluvad apteegikülastajatel mõista, et selle sammu taga on sotsiaalministeeriumi ning riigikogu otsused ning täna poolepäevaseks kavandatud apteekide sulgemine muutub järgmisel aastal püsivaks, kui riigikogu kiirelt haruapteekide probleemi ei lahenda.

«Paraku ei taju sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti juhid täna apteegikülastajate vajadusi ja on korduvalt väitnud, et haruapteekide sulgemine ei mõjuta kuidagi ravimite kättesaadavust kuna lähim järgmine apteek peaks asuma kuskil kahe kilomeetri raadiuses,» sõnas Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juht Timo Danilov. Tema sõnul ei olnud riigikogu eesmärk neli aastat tagasi ravimiseadust muutes haruapteeke sulgeda, kuid lõpuks kukkus see nii välja. «Riigikogu soovis haruapteekide kvaliteeti tõsta ja kohustas apteegipidajaid neid ümber tegema põhiapteekideks. Tegelikult muutsid aga üksteisega vastuolus olevad seadusemuudatused ümberkujundamise võimatuks,» sõnas Danilov. 

«Nüüd on otsa saamas viieaastane nn üleminekuaeg, mille jooksul oleks pidanud apteegid ümber kujundama. Ehk siis tegema midagi, mis pole seadusest tulenevalt võimalik. Kvaliteedi tõusu asemel ootavad külastajaid kahjuks suletud uksed. Tänasega soovime me näidata, mida see praktikas tähendab,» selgitas EAÜ juht.

Ravimiseadusesesse tekkinud vastuolul on apteekide ühenduse hinnangul kahetiselt negatiivne mõju. «Esiteks kahjustab vigane ravimiseadus tarbijate huve, sest vähem apteeke tähendab halvemat ravimite kättesaadavust. Mitmed ametnikud on väitnud, et haruapteekide sulgemine ei tekita probleemi ravimite kättesaadavusega. Me ei ole näinud selle kohta ühtegi analüüsi, mis neid väiteid kinnitaks. Vastupidi, nii kohalikud omavalitsused kui ka näiteks Puuetega Inimeste Koda näevad haruapteekide sulgemises probleemi,» ütles Danilov. 

«Teiseks kahjustab selline asjade korraldus ja soovimatus tehtud vigu parandada apteegipidajate ja proviisorite huve. Apteegipidajatel puudub võimalus regulatsioonilõksu jäänud apteeke müüa, puudub võimalus säilitada oma töötajatele töökohad ning sellel on selge mõju Eesti ettevõtluskeskkonna mainele,» tõi Danilov välja segaduse teise negatiivse mõju.

Eesti Apteekide Ühendus on juhtinud korduvalt riigi tähelepanu ravimite kättesaadavuse halvenemisele ja juriidilisele probleemile ning teinud ettepaneku ühtlustada haruapteekide kaotamise tähtaeg üldapteekide omandipiirangute rakendumisega alates 01.04.2020, millest alates võivad apteekide omanikud olla vaid proviisorid.