Vähihaige seisab silmitsi lähedaste eemaletõmbumisega (1)

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisepsühholoog Triinu Stanford ütleb, et vähidiagnoosiga ei tohiks üksi koju muretsema jääda, vaid tuleks endale tegevust leida, et hirmutavad mõtted peast välja saada.
Tervisepsühholoog Triinu Stanford ütleb, et vähidiagnoosiga ei tohiks üksi koju muretsema jääda, vaid tuleks endale tegevust leida, et hirmutavad mõtted peast välja saada. Foto: Mihkel Maripuu

Vähiravi kurnab inimese niigi ära, ent heitluse muudab raskemaks see, kui haigusest kohutatud lähedased hakkavad eemale hoidma, tõdes Confido tervisepsühholoog Triinu Stanford.

Vähihaigete jaoks on diagnoosiga harjumine keerukas hetk, mil inimest võivad tabada kõik leina viis etappi: eitamine, viha, kauplemine, depressioon ja viimaks leppimine. «Selle pärast tullakse kõige enam vastuvõtule – et diagnoosiga leppida, sest toimub nii palju muutusi,» ütles Stanford. Diagnoosi saamise järel oskab psühholoog nõu anda, kuidas suhelda arstidega ning kuidas rääkida seisundist lähedastele. Stanford soovitab pöörduda ka vähi nõustamistuppa või tugigruppi, kus saab rääkida sarnase katsumuse läbi teinud inimestega.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles