Psühholoog: töötajate vaimne tervis pole pelgalt «pehme teema» ja oma vastutus

Vaimse tervise portaali peaasi.ee juhi, kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on hakanud nende poole pöörduma tööandjad, kes tunnevad huvi, kuidas vaimse tervise probleemidega töökohal paremini toime tulla. Küsimus on ka asjaolus, et töötaja vaimsesse tervisesse investeeritud iga euro toob ettevõttele mitmekordselt tagasi, kirjutab Terviseinfo.ee. 

«Saadakse järjest rohkem aru sellest, et kui inimesed töötavad peaga, siis mida parem kord seal peaasjades valitseb, seda parem on töötulemus ning inimesed ise on rohkem rahul,» rõhutas Oidermaa. «Ilmselt mängib siin oma osa ka tööjõupuudus. Ei saa enam teha nii, et kannustad inimesi ja lased neil kogu aeg kõik viimaseni välja panna, kuni nad on kurnatud ja läbi põlenud. Sest sul ei ole enam võtta kusagilt uusi.»

Seega mitmetes töökohtades arendatakse vaimse tervise teadmisi, toimuvad koolitused, seminarid ning tööandja pakub võimalusi, et oma vaimse ja muu tervisega tegelda. Kaasa arvatud sportliku eluviisi toetamine, sest sportimine on ju vaimse tervise kaitsetegur. Ka juhtidele tehakse koolitusi, et nad keskenduks rohkem inimestele, mitte ainult tööprotsessidele.

Mõnes organisatsioonis kantakse ka osa psühholoogi või psühhoterapeudi kuludest, kui inimesel peaks olema vaja sinna pöörduda. Need on põhilised asjad, mida osa siinseist tööandjaist kasutab. «Muidugi mitte valdav osa, arenguruumi siin kindlasti on veel,» märkis Oidermaa. Sageli peetakse vaimset tervist «pehmeks teemaks» ja eeldatakse, et see on inimese enda vastutus. Samas – see, mis toimub tööl, kuidas suheldakse, kuidas juhitakse töökoormust – just siit võibki haigus alguse saada. Tüüpilisemad liigse stressi haigused, depressioon ja ärevushäired võivad jällegi omakorda viia töövõime pikemaajalise languseni.

Kuigi Eestis ei ole uuringuid tehtud, saadakse maailmas üha paremini aru sellest, et kui tööandja investeerib töötajate vaimse tervise hoidmisesse, siis see tasub ära. Uuringute järgi nelja- kuni üheksakordselt – selle arvelt, et inimesed töötavad rohkem ja paremini. Vähem on tühja töölolekut, et oled hommikust saati kabinetis olemas, kuid ei tee midagi. Kui töötajate vaimne tervis on parem, jätab see vähemaks ka haiguspäevi – paljud haiguslehed võetakse vaimse tervise pärast. Samuti minnakse sellistest kollektiividest harvem enneaegu pensionile. Inimesed lihtsalt jaksavad ja soovivad sellises kohas töötada. «Kui inimesed näevad, et minu töökohal suhtutakse sellistesse probleemidesse normaalselt ja mõistvalt, inimest väärtustatakse, siis kasvab lojaalsus ja tahe panustada,» lisas Oidermaa. 

Töötaja ise peaks meeles pidama, et tervis on ka tema vastutus ning kõigepealt tuleb läbi mõelda, mida saab ta oma vaimse tervise hoidmiseks teha. Suu tuleb julgelt lahti teha, kui näed, et midagi väga häirib töökeskkonda. Kui on raskusi vaimse tervisega, siis oleks hea sellest rääkida, kuigi siin peab ise tunnetama, millised tagajärjed selles kollektiivis olla võivad, sest mitte kõik tööandjad ei pruugi asjasse konstruktiivselt suhtuda. 

Tööandja puhul on oluline, et töötaja saaks oma vaimse tervise muredest vabalt rääkida ka oma juhile, juba see võib teha tööõhkkonda mõnusamaks. Hea oleks õppida, kuidas oma vaimset tervist hoida. Ka juhi eeskuju on oluline, alates jalgsi käimisest ning kolleegidele naeratamisest, kuni selleni, et kui on näha kollektiivis käärimist, siis leida võimalikult kiiresti olukorrale lahendus. Juht ei tohi lubada töö juures kiusamist ning tuleb pöörata tähelepanu sellele, et töökoormus oleks jaotatud ja inimlik. Muutus algab Oidermaa kinnitusel pisikestest asjadest – näiteks selle väljatoomisest, et vaimne tervis on väärtus.