Tervisenõu: kõhukinnisuse ohumärgid, mida pead teadma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidev kõhukinnisus hakkab igapäevaelu segama.
Pidev kõhukinnisus hakkab igapäevaelu segama. Foto: Panthermedia/Andriy Popov/Scanpix

Kõhukinnisus on probleem, millega elab üsna suur hulk inimesi ning tihti on nad sellega lihtsalt leppinud. Paraku mõjub pidev kõhukinnisus soolestiku tööle halvasti ning pole välistatud, et see on mitme haiguse riskiteguriks.

Med24 portaalis vastab TÜ Kliinikumi üldkirurg-proktoloog Margot Peetsalu:

Kõhukinnisuse näol on tegemist probleemiga, mida sageli aladiagnoositakse. Rooma funktsionaalsete häirete kriteeriumide järgi on kõhukinnisusega tegu siis, kui kõht käib läbi harvem kui kolm korda nädalas (aeglustunud sooletegevus) või kui on raskusi rooja väljutamisega (takistatud defekatsioon).

Takistatud defekatsiooni korral on haiged sunnitud kas tugevalt punnitama või kasutama käega abistamist, istuma pikalt tualetis või on tegemist mittetäieliku sooletühjenemisega, mille tõttu käib patsient korduvalt väljakäigus, saavutamata normaalset tühjenemistunnet. Takistatud defekatsiooni ei peeta sageli kõhukinnisuseks. Takistatud defekatsioon on kõhukinnisuse vorm, mis puudutab enamikul juhul naisi, eriti sünnitanud ja menopausijärgseid naisi.

Kui kõhukinnisus pole seotud ohusümptomitega, milleks on vereeritus soolest, järsku alanud süvenev kõhukinnisus, kõhukinnisus koos kaalulangusega, kõhukinnisus koos gaaside peetusega, perekondlik soolekasvajate esinemine, siis alustatakse alati toitumisjuhistega. Soovitatakse süüa kiudaineterikast toitu, tarbida piisavas koguses vett (ca 1,5 l), liikuda jne.

Kindlasti on vaja vaadata üle kasutatavad ravimid, mille hulgas võib leiduda neid, mille kõrvaltoimeks võib olla kõhukinnisus (valuvaigistid, antidepressandid jne). Võimalusel tuleks need ravimid ära jätta või asendada. Oluline on selgitada hommikusöögi vajalikkust, kuna söök vallandab gastrokoolilise refleksi ehk lihtsalt öeldes paneb soole tööle. See refleks toimib iga söögi järel, kuid on kõige tugevam pärast öist nälgimist. Väga tõhus abi on ka apteegis müüdavatest kiudainetest, mis suurendavad väljaheite massi ja muudavad seda kohevamaks, kuid seda ainult piisava koguse vedeliku tarbimisel. Parim aeg kiudainete (tabletid, kuubikud) võtmiseks on õhtu ja alati koos suure klaasi veega.

Ohusümptomite ilmnemisel tuleb kindlasti ära teha koloskoopia. See on siin ainus uuring, mida kasvaja välistamiseks saab teha. Negatiivne peitvereanalüüs küll vähendab oluliselt kasvaja esinemise võimalust, kuid ei välista seda täielikult. Kõhukinnisusega (eriti takistatud defekatsiooniga) haiged, kes ei allu konservatiivsetele ravimeetoditele, tuleks suunata proktoloogile, kes täpsustab täiendavate uuringutega haiguse põhjused ja rakendab vastavalt ka ravi. 

Loe teistest sagedastest pärakuprobleemidest pikemalt Med24-st

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles