Kuhjunud elupöörded ning edusurve panevad noore vaimsele tervisele põntsu
5. november 2018, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/05/11550783t1hf8d4.jpg)
«Ma ei kõlba kuhugi, ma ei oska midagi, olen mõttetu, tühine – sellised ennast kahjustavad mõtted. Paraku pole need kellelegi võõrad. Vaimse tervise probleemid on suurenemas,» nentis tegevusterapeut Irene Kadu. Üha tavalisemaks muutuvad sassis suhted lähedastega, ületöötamine põhjustab eraldumist elust ja sõpradest ning veidrusi – näiteks asjade põletamist või peitmist.
Kadu sõnul võib tagasilöök vaimses tervises tulla näiliselt üsnagi järsku, vahendas Pealinn. «Küsimus on selles, palju inimene välja kannatab või talub. Ja alati on küsimus ka taustsüsteemis – kuidas keskkond reageerib.»
Kadu ütles, et vaimse tervise langus ähvardab üha enam noori. «Noored inimesed, kes pärast kooli alustavad ülikooliõpinguid, lähevad samal ajal tööle, samal ajal kuhjuvad hoogsad sündmused isiklikus elus ja lisandub tugev seltsielu – nii võib psühhootiline haigestumine tulla üsna järsku,» rääkis ta.
Tegevusterapeudi sõnul võivad psühhoosile viitavad tundemärgid olla vägagi erinevad. «Mõnikord võib inimene käituda väljakutsuvalt ja veidralt, või siis teise võimalusena endasse kapselduda ja päevapealt koduseks jääda. Ei käida enam väljas, sõbrad enam ühendust ei saa. Inimesed sulguvad arvutimaailma. Noorte hulgas on seda väga palju,» tõi ta näiteid.
Tihti viivad haigestumiseni kuhjunud elupöörded. «Näiteks hellitab noor väga suuri ootusi ja lootusi tulevase kooli suhtes, ja kui siis selgub, et ta siiski sinna õppima minna ei saa, on tagajärjeks depressiivne seisund,» rääkis Kadu. «Juba omandatud ja kunagi väga soovitud eriala aga enam ei meeldigi nii väga. Nüüd on noor tujust ära ja meeleolu languses. Kui muutusi saab korraga liiga palju ja tugivõrgustik pole tugev, saab suurte muutuste tuultes vaim räsitud. Kui takistusi ja üleelamisi saab liiga palju ja toetust on liiga vähe, siis pinge eskaleerub. Ja võib kaasa tuua kas tõsisema või kergema, pika- või lühiajalisema psüühikahäire.»
Läbipõlemist võib soodustada ka suutmatus vanemate eduprogrammi täita. «Inimesed käituvad juba lapsest peale kellegi soovide kohaselt,» nentis Kadu. «Mõnikord on läbipõlemise põhjuseks see, kui juba maast-madalast ei järgita oma huvialasid, vaid vanemate pealesunnitud eduprogrammi iga hinna eest.»
Loe noorte vaimsest tervisest pikemalt Pealinnast.