Aspiriini tarvitamine tervetel eakatel ei too oodatud kasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/08/13/1268840t1h690d.jpg)
Mitmes uuringus on näidatud, et väikeses annuses aspiriin on kasulik koronaartõvega patsientidele, kuid andmed aspiriini tõhususe kohta tervete vanemaealiste inimeste jaoks esmase ennetuse eesmärgil on puudulikud.
Hoolimata sellest, et aspiriini tarvitamine sellisel eesmärgil on levinud, ravijuhendites seda praegu soovitatud ei ole, vahendab Med24.
Kliinilistes ravijuhendites on märgitud, et aspiriini tarvitamine on südame- ja veresoonkonnahaigustega patsientidel tõhus südamelihaseinfarktide ja insultide ennetuses (sekundaarne ennetus), kuid tervetel inimesetel ei ole aspiriini tarvitamine primaarse ennetuse eesmärgil tõhus – pigem on sel puhul verejooksude tekkerisk suurem.
Täpsete andmete puudumise tõttu korraldati juhuslikustatud uuring, kus osales 19 114 tervet üle 70aastast inimest. Uuringuga sooviti selgitada aspiriini tarvitamise tõhusust südame- ja veresoonkonnahaiguste ning tüsistuste ennetamisel. Uuringurühmas olijad tarvitasid 100 milligrammi aspiriini päevas, kontrollrühm sai platseebot. Keskmiselt jälgiti uuritavaid 4,7 aastat, seejärel uuring lõpetati, sest analüüsi käigus selgus, et aspiriini edasisel tarvitamisel kasu puudub.
Leiti, et aspiriini tarvitamisel ei vähene suremuse ega dementsuse risk. Küll aga oli aspiriini tarvitajatel suurem risk suurte verejooksude tekkeks. Kliiniliselt olulised verejooksud – defineeritud kui hemorraagilised insuldid, sooletrakti verejooksud vms –, mille korral oli vaja patsiendile teha vereülekanne või ta hospitaliseerida, esinesid 361 aspiriini tarvitajal ja 265 isikul platseeborühmast.
Uuringu tulemused kehtivad üksnes esmase ennetuse eesmärgil tarvitatava aspiriini kohta. Aspiriin on näidustatud üle 70aastastele inimestele sekundaarseks ennetusega – kuigi ka siis on aspiriinist tingitud verejooksude risk suurem. Lisaks selgus, et aspiriini tarvitajatel oli suurem surmarisk mis tahes põhjusel. See oli valdavalt tingitud suuremast surmajuhtude hulgast pahaloomuliste kasvajatega patsientidel. Uuringu korraldajate sõnul tuleb aga seda leidu tõlgendada ettevaatlikkusega.
Uuringu puhul oli probleemiks lühike jälgimisperiood – võimalik, et uuring lõppes enne, kui pahaloomuliste kasvajatega patsientidel oleks saanud aspiriinist tingitud positiivne toime ilmsiks tulla.