Eksperdid kaalusid alternatiivseid võimalusi EMO-de koormuse vähendamiseks

Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et vältimatu ja erakorraline abi peab olema inimestele kättesaadav ning juurdepääsu sellele ei tohi piirata. Selliste tervisemurede korral, mis kohest ja erakorralist sekkumist ei vaja, annab aga inimese jaoks parima ravitulemuse tema tervise terviklik ja järjepidev käsitlus ning jälgimine perearsti juures, mida ei asenda visiidid EMO-sse.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut toonitas kohtumisel, et kõigi ühine ülesanne on tagada inimestele turvatunne, et vajadusel on abi tagatud. «Meil on töös mitmed lahendused, mis võiksid lähiaastatel EMO koormust leevendada – tugevdame perearstisüsteemi nii investeeringutega taristusse kui perearstide sisuliste pädevuste laiendamisega. Mitme perearstiga tervisekeskustes on paindlikumad võimalused töö korraldamiseks, otsime ka koostöös võimalusi perearstide koormuse ühtlustamiseks. Muudatused ootavad ees perearsti nõuandetelefoni, kust alates 2019. aasta 1. juulist saab personaalsemat nõu ja tulevikus näiteks ka lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele,» kirjeldas ta. 

Minister tõdes, et Tallinnas on paljudel inimestel perearst kaugel ja ka lihtsama tervisehädaga abi saamiseks ongi EMO ainus võimalus. Seetõttu käidi kohtumisel uue lahendusena välja mõte luua sellisteks juhtudeks võimalus saada abi väljaspool EMO. Teenuse täpsem sisu vajab aga veel kinnitamist.

PERHi erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novaki sõnul on EMO praegu olukorras, kus püüdes anda patsiendile parimat, pole talle alternatiivi pakkuda – tuleb aidata kohapeal, aga selline olukord pikendab ooteaegu ja koormab üle erakorraliseks abiks mõeldud ravidiagnostilist ressurssi: valvearste, diagnostikaseadmeid ning kohti EMOs.

«Riigikontrolli audit toob välja, et vältimatut abi vajavate patsientide osas praegu hästi ei tööta üldine tervishoiukorralduse kontseptsioon, et esmalt tuleb pöörduda perearsti juurde. Lahendusi on mitmeid,» sõnas Novak. Tema sõnul on üks võimalus vähemalt Tallinna piirkonnas üldarstiabi pakkuvate valvekeskuste loomine. Teine võimalik suund on saatekirjade ja e-konsultatsiooni süsteemi parem rakendamine erakorraliste haigete puhul. Kolmas tee on omaosalustasu tõstmine põhjendamatute EMO visiitide korral.

Minister julgustas EMO-de koormuse vähendamiseks parandama koostööd EMO-de ja perearstide vahel. Perearstide esindajad rõhutasid vajadust infosüsteemide arendamiseks, samuti vajadust vaadata üle perearstide uuringufondi põhimõtted.

Perearst Karmen Jolleri sõnul algab praeguse olukorra lahendamine patsiendile kindlustunde loomisest, et terviseprobleemi puhul saab ta kiire professionaalse nõuande, kuhu pöörduda. «Meil on olemas hästi töötav perearsti nõuandetelefon, igal inimesel on oma perearstikeskuse kontakt ning erakorralise abi jaoks on avatud EMO. Meil on vaja kaasata patsienti, et tekitada arusaam, millal ja kuhu pöörduda,» ütles ta.

Möödunud nädalal avaldatud Riigikontrolli EMO auditis leiti, et 57 protsenti juhtudest võiksid EMO-sse pöördunud patsiendid saada abi perearsti juurest. Kuna auditis väljatoodud murekohad puudutavad ennekõike Tallinna linna, siis olid kohtumisele kutsutud Tallinna kiirabi ja EMO-de juhid ning Tallinna perearstide esindajad. Edasiste lahenduste arutelu jätkatakse koostöös Tallinna linna esindajatega.

Vaata ka põhjalikku juhendmaterjali: Millal pöörduda perearsti poole, millal EMO-sse?