Õppejõud: dementsusega inimestest jõuab Eestis diagnoosini väga väike osa

, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis pole veel korralikult välja arendatud koduhoolduse võimalusi.
Eestis pole veel korralikult välja arendatud koduhoolduse võimalusi. Foto: PantherMedia/Scanpix

Dementsusega inimesed ja nende lähedased seisavad silmitsi suurte raskustega, kuna siinsed koduse hoolduse teenused on korralikult välja arendamata, vähe rahastatud ning ka üldhooldekodud ei soovi tavaliselt võtta dementseid hoolealuseid. Olukorra parandamiseks peame hakkama looma dementsussõbralikku ühiskonda.

Dementsusega inimeste arv kasvab lähima kümne aasta jooksul 74 miljonini ning küündib 2050. aastaks juba 131,5 miljonini ning igal aastal tuvastatakse maailmas kokku üle 9,9 miljoni uut dementsuse juhtumit, mis tähendab, et iga 3 sekundi järel haigestub keegi dementsusesse. Kogu maailmas arvatakse olevat käesolevaga ligi 50 miljonit dementsusega inimest, kusjuures paraku neist mitte kõigil ei ole haigust diagnoositud ning sellest tulenevalt ei ole neil juurdepääsu informatsioonile ega ka ravile.

Samuti on Eestis dementsus aladiagnoositud ning hinnanguliselt on tuvastatud umbes 10 protsenti tegelikest juhtudest. Eesti Haigekassa andmetel on viimasel viiel aastal (2013-2017) esmakordselt dementsuse diagnoosi saanud inimesi kokku 17682.

Rahvusvaheline uuring «RightTimePlaceCare» (2010-2013) kinnitas, et võrreldes teiste projektis osalenud riikidega on Eestis kodus pakutavad teenuste mahud oluliselt väiksemad, dementsusega inimeste elukvaliteet kõige halvem ja suremus kõige suurem, omastehooldajate koormus kõige suurem. Dementsusega inimeste professionaalne hooldus on vähe rahastatud, halvasti kättesaadav ja vähe koordineeritud, spetsialistid eelistavad asutushooldust sagedamini kui paljudes teistes riikides.

Dementsuse diagnoosini jõutakse Eestis liiga hilja

Vähene teadlikkus dementsust põhjustavatest haigustest ja nende ravivõimalustest on jätkuvalt kogu maailmas murekohaks. Mistõttu on mõistetav, miks dementsusega inimesed ja nende lähedased ütlevad, et tavapäraselt kogetakse haigusega koos häbitunnet ning sotsiaalset isolatsiooni.

Teisalt ei ole see ka väga üllatav, sest alles käesolevast sajandist on levimas laialdasemalt arusaam dementsusest kui kroonilisest haigusest, mitte kui vananemisega seonduvates paratamatutest muutusest. Seetõttu võib eelnev olla üheks põhjuseks, miks diagnoositakse dementsust sageli juba selgelt väljendunud haiguse perioodis, samas kui õigeaegselt alustatud raviga saab kauem säilitada haige kognitiivseid võimeid ja elukvaliteeti. Võtmeisikuteks on õigeaegse diagnoosi saamisel esmatasandi tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, kellel peavad olema vajalikud oskused.

Olukorra parandamisele aitab Eestis kaasa hiljuti avaldatud Alzheimeri diagnostika ja ravijuhend, mis on heaks tööriistaks dementsuse diagnoosimisel ja ravi määramisel.

Puudulikud koduhoolduse teenused

Maailma Terviseorganisatsioon kinnitas dementsuse tegevusplaani aastateks 2017-2025. Selles soovitatakse kõikidele riikidele võtta dementsust kui rahvatervise prioriteeti; parandada teadlikkust ja dementsussõbralikkust; haiguse ennetamist ja diagnoosimist; ravi ja hooldust; omastehooldajate nõustamist ja koolitamist; asjakohase informatsiooni kättesaadavust ja teadustegevust. Käesolevaga tunnistatakse ka, et nõrgaks kohaks on olnud senised tegevused toetamaks dementsusega inimesi ja nende perekondi.

Tänapäeval keskendub üha enam riike koduhoolduse arendamisele, sealhulgas erinevate koduhooldust toetavate teenuste olemasolusse– intervallhooldus, koduõendus, avahooldusteenused–, et dementsusega inimesed saaksid elada kodus võimalikult kaua.

Eestis on dementsuse temaatika viimase kümne aasta jooksul päevakorda tõusnud võimsamalt kui kunagi varem. Kogukonna, omavalitsuste, erialaspetsialistide ja riigi tasandil räägitakse vajadusest vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetavate teenuste kättesaadavuse parandamisest ja täienduskoolitustest spetsialistidele. Kuivõrd eakate hoolekande korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, lasub neil ka peamine roll dementsusega inimestele vajalike teenuste pakkumisel.

Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud kaardistus kinnitas, et enamikes omavalitsustes osutatakse traditsioonilisi sotsiaalteenuseid nagu koduteenus, sotsiaaltransporditeenus, päevakeskuse teenus jne, samas kui dementsusega inimestele spetsialiseerunud teenuseid ning nende lähedastele tugiteenuseid üldiselt ei pakuta. Tõdeti, et pigem suunatakse inimesed hooldus– või õendusabiteenustele, selle asemel, et sobivaid kodus elamise teenuseid välja arendada. Seetõttu tekib olukord, kus hooldekodud valivad kliente, sest teenuse nõudlus on suur. Iseseisvalt liikuvaid dementsusega inimesi üldhooldekodudesse reeglina ei soovita, sest personalil puuduvad oskused nendega toimetulekuks või ei suudeta tagada kliendi järelevalve, selgus Dementsuse Kompetentsikeskuse loomise eel korraldatud uuringus.

Eelmainitud olukorra lahendamiseks loodi Eestis käesoleval aastal dementsuse kompetentsikeskus, mille eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, parandada tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ning kättesaadavust. 

Dementsussõbralik ühiskond

Dementsusega inimesi saab toetada sel viisil, et me aktsepteerime ja respekteerime ning kaasame neid nii palju, kui on võimalik. Välisriikide eeskujul tuleks meilgi teenuste arendamisse kaasata dementsusega inimesi ning uurida, missugused on nende ootused. Kui meil on võimalik muuta levinud arusaamu dementsusest, siis on seeläbi võimalik vähendada ka häbitunnet. Oluline on pakkuda nõustamist, koolitamist, parandada asjakohase informatsiooni kättesaadavust, teavitada avalikkust ja teha kogukonnatööd ehk siis tuleks rääkida rohkem ja avatult nii normaalsest vananemisest kui ka  haigusega kaasnevatest probleemidest erinevates meediakanalites ning jagada kogemuslugusid, et sel viisil liikuda järjest enam dementsussõbraliku ühiskonna poole.

Ülemaailmne rahvusvaheline organisatsioon Alzheimer’s Disease International soovitab dementsussõbralike kogukondade loomisel lähtuda alljärgnevast:

  • Suurendada inimeste teadlikkust ja arusaama dementsusest
  • Suurendada dementsusega inimeste sotsiaalset kaasatust
  • Kaitsta dementsusega inimeste õigusi
  • Arendada sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuseid, et need vastaksid dementsusega inimeste vajadustele
  • Füüsilise keskkonna kohandamine nii kodudes, hooldekodudes, haiglates kui ka avalikes kohtades. 

Tuleb meeles pidada, et soovides muuta inimeste mõtlemist ja suhtumist, tuleb kindlasti lähtuda kultuurilisest kontekstist ning seda ei ole võimalik teha ühekordsete kampaaniate või spontaansete üritustega. Kaasata tuleks dementsusega inimesi erinevatesse tegevustesse, et seeläbi jõuda muutuseni ühiskonnas.

Loodi tugigrupid dementsetele ja nende lähedastele

Kommenteerib Miret Tuur, Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevjuht:

Dementsuse Kompetentsikeskuse kommunikatsioonistrateegia üheks eesmärgiks on elanikkonna teadlikkuse tõstmine dementsuse teemal, et nii liikuda dementsussõbralikuma Eesti poole. Kui inimesed teavad, mida dementsus tähendab, jõutakse varasema diagnoosimiseni ning osatakse abi paremini anda ja küsida. Kahjuks on ikka veel terves maailmas dementsuse teema hästi stigmatiseeritud ning seetõttu püüavad inimesed väga kaua ise hakkama saada otsimata abi, arvates, et dementsuse sümptomid ongi loomuliku vananemise märgiks - nii see aga ei ole!

Euroopa erinevates riikides on dementsussündroomiga inimesed hästi aktiivsed ja seisavad enda õiguste eest ka avalikult esinedes. Eesti ühiskond hetkel veel selleks valmis ei ole – kuid oleksime tänulikud, kui keegi selle ukse avab ja läbi enda loo rääkimise kõiki kuulama ja positiivselt häälestama paneb. 

Kompetentsikeskuse ülesannete hulgas on hetkel Eesti kümnes erinevas paigas toimuvale dementsusega inimeste lähedastele suunatud tugigrupile avada järgmise kolme aasta jooksul veel 15 uut tugigruppi. Tugigrupp on võimalus, mida soovitame kõikidele dementsusega inimeste lähedastele. Tugigruppide kohta saab informatsiooni kodulehel www.eludementsusega.ee või näoraamatus https://www.facebook.com/eludementsusega/.

Hetkel toimuvad ettevalmistused jaanuaris 2019. a. käivitatava dementsuse infoliini avamiseks, mille kaudu nii dementsusega inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid saavad ekspertidelt konsultatsiooni ja nõustamist. Järgmisel aastal toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis Alzheimeri patsiendijuhendi koolitused – ka see on hea võimalus saada dementsuse teemal targemaks ning nii aidata kujundada dementsussõbralikumat ühiskonda.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles