Tellijale
Psühholoog: alkohol halba enesetunnet ei peleta, isegi kui ajutiselt nii paistab (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekäitumise uuringud näitavad, et eestlane vaatab murega ikka pudeli põhja ning usub, et alkohol leevendab rasket elu. Kurnatud vaimsele tervisele mõjub alkohol aga hävitavalt, sest sealt saadav heaolutunne on pikas perspektiivis petlik.
Alkoholi ja vaimse tervise murede koosmõju on suur probleem terves Euroopa Liidus, rääkis kliiniline psühholoog Mihhail Beljajev. «Tegelen otseste tagajärgedega ning mõnikord pöörduvad inimesed juba väga raskes seisundis,» sõnas ta. Tema sõnul on tarvis, et murest räägitaks natuke julgemalt, sest vaid suurema teadlikkusega saab tõeliste probleemide teket ennetada.
Sellised kampaaniad ei viita, et alkoholi ei tohiks üldse tarvitada, põhiline on tunda ära kuritarvitamine ja sõltuvus. «Sõltuvus ei teki kohe, kui inimene hakkab alkoholi tarvitama. Esimesena tekib üksilduse tunne, see on kõige olulisem põhjus,» rääkis Beljajev. Alkoholini võib panna kätt sirutama masendus, mis on tingitud üksindusest, nii tööalastest kui isiklikest probleemidest. Inimene tarvitab vägijooki just selleks, et tulla toime emotsionaalse probleemi või väsimusega. Kui see käitumine on sage, võibki tekkida tasapisi kuritarvitamine - kasvab tolerantsus ning sellega koos ka alkoholikogused. Sealt edasi tuleb ka sõltuvus.