Tubakast vabaks: mis juhtub kehaga suitsetamisest loobudes? (1)
12. november 2018, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/18/841276t1h3b4c.jpg)
Tavaliselt on suitsetamisest loobumine 2–3 kuud kestev protsess, mille vältel tuleks tubakatoodete tarvitamist järk-järgult vähendada. Apteekides on müügil nikotiini sisaldavad asendusravitooted, millega saab senisest leebemalt suitsetamisest loobuda, rääkis Benu Apteegi apteeker Kiira Kask Benu ajakirjas Ilu ja Tervis.
Kõiki tooteid on erineva nikotiinisisaldusega, mis tähendab, et inimene saab valida endale sobivaima. Kask soovitab kindlasti loobuda täielikult suitsetamisest ja kasutada suitsetamiseks loobumise ravimeid. Tema sõnul pole alternatiiv olukord, kus vähendatakse tarvitatavate sigarettide arvu ja kasutatakse samal ajal suitsetamisest loobumise preparaate. Nõnda võib tekkida nikotiini üledoos.
«Valikus olevad tooted sobivad kõigile, kuid kindlasti tuleks mõne kaasuva kroonilise haiguse ja lisaks manustatavate ravimite korral konsulteerida oma arstiga ja seejärel vajadusel ravimite annuseid korrigeerida. Riskirühma kuuluvad näiteks diabeetikud, vererõhuprobleemide või meeleoluhäiretega inimesed, kuid ka teised,» lisas apteeker.
Suitsetamisest loobumine toob organismis kaasa mitmed muutused ning tegelikult tunneme neid juba peagi pärast viimase sigareti tegemist. 20 minutit pärast viimast suitsu normaliseeruvad nii vererõhk kui ka pulss. «Juba kaheksa tundi pärast viimast sigaretti väheneb infarktirisk ning 24 tunni möödudes on vingugaas kehast väljunud. Seejärel algab kopsudest röga väljaköhimine, mis kestab keskmiselt 1–2 aastat. Juba 48 tundi hiljem on maitse- ja lõhnameeled taas erksad, hingamine kergem ja energia tagasi 72 tunni möödudes. 3–9 kuu möödudes on kopsude töö varasemaga võrreldes juba kümnendiku võrra parem. Aasta möödudes on vähenenud infarktioht poole võrra ning 10–15 aasta möödudes on inimene sama terve, nagu poleks kunagi suitsetanud,» kirjeldas Kask.
Juba suitsetamisest loobumist planeerides tuleks mõelda, milline saab olema elu ilma sigarettideta. Kardetakse näiteks kaalutõusu. «Kes asendab suitsetamise söömisega – neil tõesti võib toimuda kaalutõus. Seetõttu tuleks kindlasti jälgida, et suitsetamisest loobumisega kaasneks aktiivne liikumine ja toitumisharjumuste muutmine – jooge ohtralt vett, teed, mahla. Vältida tuleks liigset kohvijoomist, sest see soodustab vedeliku väljumist organismist. Kui vajate näksimist, eelistage tervislikke suupisteid,» soovitas apteeker.
Samuti oleks tema sõnul juba varem kasulik muuta oma harjumusi – vahetada kodus suitsupaki asukohta, osta terve ploki asemel vaid pakk korraga, vahetada suitsu tegemisel kätt, et kaoks ära sundasend. Samuti viibida võimalusel kohtades, kus on suitsetamine keelatud või raskendatud, et vähendada võimalusi suitsetamiseks.
Kõige raskem olevat loobujate jaoks just kolmas päev pärast suitsetamisest loobumist, mil kimbutavad võõrutusnähud – unisus, ärrituvus, peavalu, kahtlemine, köha, seedehäired jne –, abi otsitakse kõige enam taas suitsudest. Loobumisprotsessi jätkamisel on oluline sisemine motivatsioon ja teadmine, miks seda tehakse – tervise või lähedaste nimel – seega alguse saab kõik iseenda peast.
«Kui juba kolmas päev on üle elatud, võib suitsetamisest loobuja end õnnitleda – edasi läheb kõik lihtsamaks, sest füüsilised vaevused hakkavad taanduma. Psüühilisel tasandil tuleb end aga veel pikka aega kontrollida ning nõrkushetki võib ette tulla ka hiljem,» tõdes Kask. Ta lisas, et jätkuvalt on peamine, et inimene on kindlameelne ning soovib ise suitsetamisest loobuda. Teda saab küll toetada, kuid tahe loobuda peab tulema ikka inimese enda seest.