Graafik: millised haigusi põetakse Eestis enim
18. november 2018, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/14/11573693t1h8988.jpg)
Eesti vastsündinul on lootust elada veidi kauem, kui samal päeval Lätis või Leedus ilmavalgust näinud põnnil. Küll aga on tal märksa suurem tõenäosus nakatuda puukborrelioosi või suguhaigustesse.
Postimees koostas graafilise ülevaate Balti riikide tervise näitajatest. Nakkushaiguste ja vähi leviku graafik ilmub, kui vajutada all olevale mummule. Vajutades plussmärgile, näeb haiguse esinemssagedust 100 000 inimese kohta.
Üldiselt on paljud tervisega seotud näitajad Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus, selgub kolme Balti riiki tervisestatistikast «Health in the Baltic Countries 2016».
Oodatav eluiga on aasta-aastalt pikenenud, kuid siiski jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aasta lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani 2016. aastal.
Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 Euroopa Liidu meeste keskmise 78 eluaasta kõrval. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidu madalaimad ja Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.
Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad.
Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.
Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla viie. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest tasemest.