Põhjus, miks jäseme sagedast «ära suremist» peaks tõsiselt võtma

Miks jäse «ära sureb»? Inimkeha sisaldab nimelt kilomeetrite ulatuses veresooni ja närve, kirjutab Independent. Enamik teab, et närvid kannavad edasi signaale ajusse ning veresoonte kaudu transporditakse organitesse hapnikku ning olulisi toitaineid. Vähem teada on aga see, et närvid ja veresooned vajavad ka üksteist toimimiseks. Närvid koosnevad rakkudest, milleni toimetavad hapnikku ja toitaineid veresooned, mida kutsutakse nimega vasa nervorum. Veresooned vajavad aga närvilõpmeid, et säilitada sobilik kehatemperatuur ning verevarustus erinevates kehapiirkondades. Närvid reguleerivad ka veresoonte laiust – näiteks treeningu ajal veresooned laienevad, et lihastesse pääseks rohkem verd ja hapnikku.

Mistahes surve närvidele või neid toetavatele veresoontele häirib infovahetust aju ja seljaaju vahel, mistõttu tõlgendab aju seda tunnet ebaadekvaatsena. Seetõttu tekibki mõjutatud kehapiirkonnas esmalt tuimus ning seejärel sipelgate sibamise tunne. Kui sellist survet ning sellest tekkinud olukorda hakkab esinema sagedamini, ei ole välistatud, et sellest areneb välja närvikahjustus. Mõningaid vaevusi põhjustab töö iseloom või eluviis, nende hulka kuulub näiteks karpaalkanali sündroom, mida iseloomustab tihti öine käte suremine ning valulikkus. Selle ohus on näiteks muusikud ning arvutiga töötajad, sest need tegevused põhjustavad stressi ja survet randmekanalis asuvale närvile. Esmast leevendust pakub lihtsalt käe raputamine ja venitamine ning sellele puhkuse andmine. Pikemas perspektiivis võib aga ranne jäädagi valutama ning seda on raske painutada, mistõttu võib vaja minna kirurgilist sekkumist.

Kohati naljakaks seisundiks võib pidada radiaalnärvi kahjustust. Sellele on loodud alaliike nagu laupäevaõhtune ning mesinädalate sündroom. Laupäevaõhtune viitab sellele, kui inimene on peolt tulles napsuse peaga magama jäänud nii, et käsi ripub näiteks voodi kõrval toolil, üle voodiserva või hoopis laual, kuhu inimene on magama vajunud. Mesinädalate seisund viitab aga sellele, kui partner on kaisus magama jäänud teise käe peale. Mõlemal juhul võib käsi seetõttu ära «surra». Kuigi need näited tunduvad humoorikad, võib surve käes asuvale radiaalnärvile avalduda mitme tunni vältel. See aga võib välja areneda juba pikaajaliseks kahjustuseks.

Kuigi tihti on jäseme «suremine» ajutine ning samamoodi ka kipitustunne, annab see siiski märku, et midagi on valesti. Parim nipp selle ennetamiseks on jälgida, et hoidud sundasenditest ning aeg-ajalt end liigutad ja teed venitusharjutusi. Niimoodi hoiad ära ka pikaajaliste kahjustuste teket, mis võib tekkida jäsemete «suremisest».