Tasub teada: mida räägib habe mehe tervise kohta? (2)

Dermatoloog Joel Schlessinger ning toitumisnõustaja Paul Salter loetlesid portaalis Reader's Digest üles kuus sagedasemat muret, mis meestel habemega tekib.

Millele võib viidata see, kui habe...

... on laiguline? Laiguti kasvava habeme puhul võib tegu olla seisundiga nimega alopeetsia barbae, mis tähendab koldelist karvakadu habemepiirkonnas. Alopeetsial on erinevaid vorme ning üldiselt viitab see nahahaigusele, mis põhjustab enamasti juustekadu või karvakadu kehal. Alopeetsia puhul kukub osa juukseid välja, nii et peanahale jäävad tühjad laigud. Põhjus on selles, et juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalangemiseni. Sama toimub ka habemekarvade puhul. Seisund võib põhjustada nahaärritust, ent see pole nakkav. Sellega saab abi nahaarstilt, kes oskab soovitada konkreetset ravi või leevendust seisundile.

... on hõrenev? Selle taga võib peituda mitmeid põhjuseid, üheks neist on toitainete nappus. Kui inimene ei söö piisavalt ega saa toiduga vajalikke toitaineid, võib kannatada nii juuste kui ka habeme kasv. Üheks olulisemaks toitaineks karvakasvu tagamisel peetakse valku, mistõttu on tähtis, et tarbiksid igapäevaselt häid valguallikaid (linnuliha, muna, kala, piimatooted). Välja võib tuua veel C- ja E-vitamiini, tsingi, biotiini ja rasvhapete olulisust. Napp karvakasv võib avalduda ka aneemia sümptomina, niisamuti võib see viia juustekaoni. Hõreneva kasvakasu põhjusena on välja toodud ka diagnoosimata toiduallergiat, mis põhjustab kehas laialdast põletikku. Sellistest muutustest on samuti oluline arstiga rääkida.

... on väga tihe? Testosteroon mängib üsna olulist rolli mehe karvakasvus. Tiheda habemega mees on meessuguhormoonile ilmselt tundlikum kui sileda näoga sookaaslane. Just testosteroon vastutab ka selle eest, et inimkehal lapsest saati paiknevad väiksed «udukarvad» muutuvad puberteediga pikemaks ja karmimaks. Samas ei pruugi tihedam habe tähendada, et mees on viljakam või seksuaalselt aktiivsem – see on pelgalt müüt.

... on kuiv ja rabe? Põhjus võib olla selles, et pesed ja puhastad seda liiga tihti. Kuigi juukse- ja habemekarvad on erinevad, tuleb nende pesemises lähtuda sarnastest põhimõtetest. Nii nagu juukseid, ei tasu ka habet tingimata igapäevaselt pesta, sest muidu kaotab see oma loomulikku niiskust ja rasu. Pesuvahendid ei tohiks olla väga tugevatoimelised ning ka habe võib tahta vahel niisutavat hooldust.

... on helbeline? Tegu võib olla n.ö. habemekõõmaga, mille vastu peaksid üsna tõhusalt aitama õrnatoimelised apteegi kõõmašampoonid. Kui lisaks väikestele valgetele helvestele esineb habemes aga ka punetust ja nahaärritust, tuleks arstil lasta välistada, ega tegu pole mõne nahahaigusega.

... ei kasvagi? Ka seda juhtub ning põhjus on eelkõige geenides, mis muuhulgas mõjutavad ka karvakasvu. Vähene karvakasv ei tähenda, et tervisega oleks midagi lahti, kuid sellega tuleb siis lihtsalt leppida. Paar uuringut on isegi viidanud, et mehed, kel erilist habet ei kasva, jäävad väiksema tõenäosusega kiilaks kui nende karvase lõuaga sookaaslased.