Mida räägib keele värvus su tervise kohta?

Muutused keelel viitavad tihti puudulikule suuhügieenile.

FOTO: Panthermedia/Andriy Popov/Scanpix

Terve inimese keel on heleroosa ning üsna sile. Muutusi keele värvuses võib esile kutsuda nii kehv suuhügieen kui ka mõni ravim, mida äsja võtma hakkasid. Millega veel võib tegu olla, kui märkad keele värvuse muutumist?

Keele tavapärast roosakat värvust võivad moonutada mitu tegurit, mis enamasti on tegelikult ohutud, kirjutab Men’s Health. Hambaarst Lee Gause loetleb alljärgnevalt mõned põhjused neist.

Valge katuga kaetud keel. Keelele tekkinud valge katt ehk leukoplaakia esineb sagedamini suitsetajatel, aga selle võib põhjustada ka muu keelt ärritav tegur. Seisund tekib järk-järgult ajaga, mistõttu ei pruugi olla see kohe alguses märgatav. Esmast nõu leukoplaakia kohta saab anda hambaarst või suuhügienist.

Punaste laikudega kaetud keel. Tegu on seisundiga, mida ilmestavad ebakorrapärased punased, vahel hallikad laigud keelel. Seda nimetatakse ka maakaartkeeleks. Pole täpselt teada, miks see seisund tekib, kuid arstid peavad seda ohutuks.

Punane keeleots. Tundub veider, kuid punaseks värvunud keeleots võib hambaarsti sõnul viidata suurele stressile. Keeleots võib erepunaseks värvuda stressirohketel perioodidel ning värvus taandub selle perioodi möödudes. Süljevoolu ning suu niiskustaset võib mõjutada ka osa vaimse tervise häirete ravimeid, mis võivad samuti muuta nii keele värvi kui ka üldist suu tervist.

Must ja/või karvaseks tõmbunud keel. Selleni võib asi jõuda samuti pikema aja jooksul, mil keelele koguneb suur hulk mikroorganisme. Selle seisundi suuremas ohus on paraku jällegi suitsetajad. Hambaarst soovitab ennekõike hoida head suuhügieeni, mis hõlmab hambapesu ning hambaniidi kasutamist. Kasuks võib eriti suitsetajatel olla ka keelekaabits, millega saab bakterite kogunemist keelele vältida, aga keelt tasub ka lihtsalt niisama hambapesu ajal pesta.

Kollane keel. Hambaarsti sõnutsi on kõige sagedasemateks põhjusteks kehv suuhügieen, suitsetamine ning teatud ravimite manustamine, aga see võib raskematel juhtudel viidata ka maksahaigusele. Seega ennekõike tasub korda seada suuhügieen ning kui see ei aita, siis hakata mõtlema järgmistele variantidele.

Pruun keel. Kõige tavalisem põhjus, miks keel pruuniks värvub, on seda värvi toidu või joogi tarbimine. Samas kimbutab see häda tihti ka suitsetajaid ning võib isegi märku anda, et regulaarse suitsetamise tõttu on juba tekkinud probleemid hingamisteedes.

Sinakas(lilla) keel. See võib anda märku juba tõsisemast murest, nimelt südameprobleemist. Kui süda ei pumpa korralikult verd või veres pole kogu aeg piisavalt hapnikku, võib muuhulgas keel võtta sinaka tooni.

Kahvaturoosa keel. Tõenäoliselt võib sel puhul tegu olla toitainevaegusega, sagedamini B12- või A-vitamiini puudusega. Seda saab vereanalüüsidega lihtsasti välja selgitada ning vajadusel teha muudatusi toitumises. A-vitamiini head allikad on porgand, maguskartul, spinat ja lehtkapsas, B12-vitamiini saad aga kalast, lihast ja siseelunditest.