Minister on optimistlik: perearstide puudus saab mõne aastaga lahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/02/11545242t1h30eb.jpg)
E-konsultatsiooni parimaks kasutamiseks peab suurenema perearstide uuringufond, sõnas tervise- ja tööminister Riina Sikkut tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Mõne nädala eest avaldatud riigikontrolli auditi valguses, kus keskseks teemaks oli erakorralise meditsiini osakonna ülerahvastatus, tõi Eesti perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi suurima murena välja selle, et Eestis töötab veidi üle 800 perearsti, kellest 200 on kas puudu või vajab lähiajal asendust.
Minister Sikkut seda väga suure murena ei näe. Tema sõnul on perearsti amet järjest populaarsem, tänavu alustas 33 tudengit peremeditsiini residentuuris, mis järgmisest aastast pikeneb neljale aastale. Ehk ühel aastal ei tule juurde ühtki uut perearsti. «Residentuuri pikendamine on soovitud samm, sest tahame, et perearst saaks patsiendile veelgi rohkem pakkuda - teha pisikirurgilisi operatsioone ja diagnostikat,» sõnas ta ja lisas, et kahesaja uue arstini jõuame mõne aastaga.
Kahtlemata on perearsti töö muutuses: üks oluline samm oleks paindlike nimistute loomine – mõni arst on valmis üle 2000 patsiendi teenindama, kui saaks selleks lisarahastust, teine jällegi soovib töötada osalise koormusega. Sikkuti sõnul ei saa ta määrust lähiajal muuta, kuna patsiendile ei saa teatada, et homsest teda enam ei ravita.
«Ministeeriumil ja perearstide seltsil on tegemisel koostöökokkulepe, kuidas me eesmärgini jõuame. Järgmisel aastal peaks olema kättesaadav nimekiri arstidest, kes soovivad patsiente juurde võtta, samuti see, mis keeles nad patsiente teenindavad,» rääkis Sikkut. Teiseks tuleb ministri sõnul rohkem teha tööd suunal, et perearstid kasutaksid e-konsultatsiooni. Praegu moodustab see alla ühe protsendi kõikidest eriarsti visiitidest, kuid võiks olla vähemalt kolmandik.
Siinkohal põrkub hea idee reaalsusega – perearstil puudub e-konsultatsiooni jaoks aeg, aga ka vahendid - uuringufond on väike, aga eriarstile tuleb kaasa panna uuringute tulemused.
«Ajapuuduse lahendus seisneb selles, et järjest enam peaks kaasama lihtsamateks toiminguteks pereõde – arst ei pea haiguslehte avama ega tervisetõendeid kirjutama,» sõnas Sikkut. «Lisaks ajale tuleb kaasa uuringufond, sest kui me soovime esmatasandi meditsiini tugevdada, peame sinna ka raha juurde panema,» lisas ta. See võib tähendada eriarstidelt raha äravõtmist, kuid niikaua, kui majandus kasvab, ei pea raha ümber jaotama, vaid saab lisanduva suunata eelistatud valdkonda.
Teine suur teema on ooteajad EMOs. «Tegelikult on see Tallinna ja Tartu mure - kui mujal tulebki keegi plaastrit küsima, ei põhjusta ta ülerahvastatust,» lausus minister. Ta lisas, et peamine häda seisneb selles, et EMO-s käivad inimesed tööpäeva sees. «Kui patsiendil ei ole erakorraline mure, peab tallinlase suunama oma perearsti juurde. Neile, kelle perearst on Saaremaal või Värskas, tuleb tõepoolest lahendust pakkuda, on selleks siis EMO üldarst või valvekliinik. Samuti on olnud juttu, et EMO-s võiks olla ka eraldi õde, kes kergemate probleemide puhul iseseisvalt reaalset abi annab,» rääkis ta.
Kuula raadiosaadet siit.