Kurb tõde: saarlasest vähipatsiendi ravipäev Tallinnas võib venida 15 tunni pikkuseks

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsient.
Patsient. Foto: Shannon Fagan / Panthermedia / Scanpix

«Igalt poolt võib lugeda, et vähihaige vajab erilist hoolt, toitumist, puhkust. Selline päev mõjub laastavalt ka tervele inimesele, rääkimata vähidiagnoosiga patsiendist,» kirjeldab Saarte Hääles Siinorite Transportteenus OÜ juhatuse liige Angela Siinor saarlasest vähipatsientide katsumusi keemiaravil Tallinnas.

Vastavalt konsiiliumi otsusele saavad vähidiagnoosiga patsiendid ravi väga erinevalt. Kõigil neil on aga skeemis sees, et väga sageli tuleb viibida Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) keemiaravil. Kes sõidab sinna igal nädalal, kes kahe nädala tagant. Mõned jäävad haiglasse üheks või kaheks ööks, aga umbes 70 protsenti patsientidest saab nn päevakeemiat, mis muudab saarlastele ja muhulastele olukorra väga raskesti talutavaks.

Sõit Saaremaa kaugematest punktidest algab pealinna poole umbes kell viis hommikul, mis eeldab tõusmist kell neli. PERH-i jõutakse umbes 9.30. Kui patsient suudab, liigub ta ruttu maja teise otsa registratuuri nr 9, et anda võimalikult kiiresti vereanalüüs. Siis läheb ta registratuuri nr 7 ja hakkab seal pikisilmi ootama kutset keemiaraviarsti vastuvõtule.

Sinna õnnestub tal saada siis, kui vereanalüüsi vastus on jõudnud arvutisse. Teinekord võtab see aega isegi kuni neli tundi. Kui see kabinet on seljatatud, tuleb liikuda tagasi maja teise otsa, et saada päevaraviosakonnas keemiaravi.

Vahemärkuseks niipalju, et sugugi kõik patsiendid ei suuda PERH-i pikki koridore läbida ratastoolita. Seega on tal kogu teekonna ulatuses vaja abistajat.

Loe pikemalt Saarte Häälest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles