51 aastat esimesest südamesiirdamisest – milline on olukord Eestis?
4. detsember 2018, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2214557t1hb8db.jpg)
51 aastat tagasi, 1967. aastal tehti Kaplinnas Christiaan Barnardi juhtimisel esimene edukas südamesiirdamisoperatsioon. Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal on koos Soome kolleegidega südamesiirdamisi teinud alates 2010. aastast. Viimati siirdas Taal jaanuaris Helsingi Ülikooli keskhaiglas uue südame 53-aastasele eestlannale.
Hea koostöö Helsingi Ülikooli keskhaiglaga ning Eesti haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka Eesti patsientidele kättesaadavaks teinud, kirjutab Regionaalhaigla blogi. Suur roll kogu süsteemi ülesehitamisel on olnud Günter Taalil, kes on Soome kolleegidega koostööd teinud ja südameid siiranud juba kaheksa aastat. Eestiga sarnast koostöösüsteemi kasutab südamesiirdamisel näiteks Island, nende patsiendid viiakse siirdamisprotseduurile Rootsi.
Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäev läbi. Tegutseda tuleb ülikiiresti ning väga oluline on kogenud meeskond. Just selles peitub PERHi ja Helsingi Ülikooli Keskhaigla koostöö väärtus. Helsingis tehakse aastas üle 30 südamesiirdamise ja valmidus on pidev.
«Põhjamaade elundisiirdamiskeskusi liitva Scandiatransplanti liikmena on meie võimalused patsiente aidata oluliselt laienenud, just seetõttu on eestlased saanud kiiresti siirdamisoperatsioonile Helsingis ja doonororganite valik on oluliselt suurem,» märkis Taal.
Operatsioonijärgselt jäävad südamesiirdamise läbinud patsiendid Eesti kardioloogide hoolika jälgimise alla, PERHis koordineerib patsientide ravi Pentti Põder. «Operatsioonijärgne nõustamine ja jälgimine on paranemisprotsessis väga oluline. Tihe koostöö Helsingi Ülikooli keskhaiglaga transplantatsiooni kõikides aspektides on jätkuvalt meie tegevuse nurgakivi,» ütles ta.
Operatsioonijärgselt tuleb patsienti hoolikalt jälgida, sest infektsioonioht on suur ja esineda võib ka siiratud organi äratõukereaktsioone. Seetõttu on kogu protsessi õnnestumisel kriitilise tähtsusega meedikute suur kogemus. «Südame siirdamine ei ole lihtsalt ühe inimese seest südame välja lõikamine ja teise sisse õmblemine. Siin on väga oluline vastava väljaõppega kogemusega meeskonna koostöö, alates valikust, millise haige puhul millist ravimeetodit kõige tõhusamalt rakendada ja lõpetades oskusest äratõukereaktsioone diagnoosida. Helsingis on patsientidele tagatud parim ravikvaliteet,» rõhutas Taal. Helsingi Ülikooli keskhaiglas võivad Eesti patsiendid ennast turvaliselt tunda, seal on 30 aasta jooksul tehtud üle 500 südamesiirdamise. Taali sõnul saavad ka Eesti arstid Soomes opereerides palju kogemusi juurde.
«Selle nimel, et südamesiirdamist vajavad haiged saaksid Soomes uue südame, on Eestis aastaid ühiselt pingutatud. Helsingi Ülikooli keskhaiglal on südame siirdamise alal väga suur kogemus. Meie arstid ja õed on olnud viimastel aastatel Helsingis koolitustel ja väljaõppel,» lisas Taal.
Tänaseks on uue südame saanud kaheksa Eestist pärit patsienti. Regionaalhaiglast on siirdamise ootelehel kaks patsienti, lisaks on kolmel patsiendil südame abipump. Lisaks südamesiirdamisele jätkuvad regionaalhaiglas ka vasaku vatsakese abistamisseadme (LVAD) implantatsioonid.