Apteeker: köha ja nohu ei pruugi olla veel gripp
13. detsember 2018, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/05/11389225t1hb465.jpg)
Viimasel ajal pöördutakse viirustelaine tõttu sageli apteeki ning küsitakse ravimeid gripi vastu. Iga viirushaigus ei ole aga veel gripp, rõhutab Kristiine Keskuse Euroapteegi proviisor Anastassia Izlatova.
Paraku kipuvad inimesed igasugust ülemiste hingamisteede viirust või kõva köha ja nohu pidama gripiks, kuid tegelikkuses on enamik sügistalviseid haigusi tavalised viirused. Üheks selgeks gripi tunnuseks on haiguse äkiline algus ning kõrge palavik, mis ulatub tavaliselt üle 38°C. Tihti lisandub gripi korral valu erinevates kehapiirkondades ning võib esineda kurguvalu või köha.
Izlatova nentis, et teiste viirushaigustega võrreldes on gripp tõsine just seetõttu, et selle väljaravimata jätmisel võib tüsistuseks olla kopsupõletik ja ägeneda kroonilised haigused. Tavaliselt haigestuvad grippi just nõrgema immuunsusega inimesed – vanemaealised, lapsed ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Gripi vastu antibiootikumiravi kahjuks ei aita, seega on mõistlik lasta ennast enne viirustehooaega vaktsineerida.
Liikvel on ka paragripp, mille tunnusteks on kõigepealt kurguvalu ning seejärel lisanduvad köha ja nohu. Kaasneda võib ka gripile iseloomulik lihasevalu. Paragrippi ravitakse nagu teisi viirushaigusi – valuvaigistite, palavikualandajate, nohu- ja köharavimite ning rohke vedeliku tarbimisega.
Nii viiruste kui ka gripi ennetamiseks tuleb tugevdada immuunsüsteemi. Just sügis-talvisel ajal on pimedate ja muutlike ilmade tõttu inimestel ka rohkem stressi ning vähem liikumist värskes õhus, mis nõrgestab vastupanu haigustele. Organismi tugevdamiseks ja väsimuse peletamiseks on olulised piisavad C- ning B-vitamiini varud. Loomulikult tuleb Eesti kliimas vähemalt septembrist maini juurde võtta ka D-vitamiini. Vitamiinide vajalikkuse, koguste ning kuuri pikkuste kohta on mõistlik nõu küsida apteegist. Viirusteperioodil võiks olla kodus igapäevaseks tarbimiseks ka mesi ja küüslauk, mis aitavad keha tugeva hoida.
Apteeker soovitab tõsise haigestumise korral nõu pidada perearstiga või -õega. Kui tegemist on gripi või teiste palavikuga kulgevate haigustega, siis tuleks võtta palavikualandajaid – paratsetamooli ja ibuprofeeni. Meeles tuleks pidada, et kõrge palavikuga ei tohi ennast paksult riidesse panna või tekkida kinni katta, vaid pigem lasta kehal jahtuda ning olla võimalikult õhukeselt riides. Ükskõik millise haiguse korral tuleks aga palju juua vedelikku – vett, sooja teed.