Uuring leidis olulise põhjuse, miks lapsed emaüsas põtkivad

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäsemete löögid aitavad lapsel oma keha tunnetama hakata.
Jäsemete löögid aitavad lapsel oma keha tunnetama hakata. Foto: /

Enneaegsete lastega tehtud uuring leidis, et kolmandal raseduse trimestril põtkimine aitab arendada aju sensoorset osa ning luua lapse kehatunnetust. 

Hiljutine ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring leidis, et põtkimine aitab lapsel oma keha kaardistada ning keskkonda tundma õppida, vahendab Healthline.  

Uurijad vaatasid 19 vastsündinu unemustreid 31 ja 42 rasedusnädala vahel. Kuigi tegu oli juba sündinud imikutega, olid mõned neist sündinud enneaegselt. Uurijad vaatasid loodete ajulaineid, kui nad REM une ajal põtkisid.

Kui laps liigutas oma paremat kätt, järgnes sellele kohe ajulaine vasakus ajupoolkeras, mis töötleb parema käe puudutust. Ajulained olid eriti kiired enneaegsetel lastel. Uurijad märkisid, et nii kiired ajulained on tüüpilised veel üsas olevatele lastele. Paarinädalaseks saades kiired ajulained kaovad.

Loote põtkimine kolmanda trimestri ajal aitab vastsündinul arendada aju osasid, mis seostuvad meeltega. Jäsemete löögid aitavad lapsel oma keha tunnetama hakata.

Emad võivad loote põtkimist tunda juba 15. rasedusnädalal. Aju arenedes põtkib loode vastuseks oma enda aju aktiivsusele, ema liikumisele, helile, temperatuurile ja teistele stiimulitele. Ettekujutlus loote liikumisest muutub kolmandal trimestril rohkem keha keeramiseks kui eraldiseisvateks löökideks. Loote põtkimisel on mitmeid põhjuseid: see annab lihastele ja jäsemetele treeningut, näitab vastust stiimulitele ning nagu hiljutine uurig näitas, aitab ajul ruumitaju arendada.

Arstid ei ole endiselt kindlad, mida liikumise sageduse muutumine tähendab. Paljudel loodetel on ebatavaliselt pikad perioodid, kui nad pole aktiivsed. Mõnel juhul võib loote liikumatus lõppeda surnultsünni või emakasisese surmaga. Siiski ei ole meditsiinieksperdid kindlad, miks mõned lapsed on suurema riski all. Ühe levinud loote löökide arvestamise süsteemi järgi peaks ema tundma 10 liikumist iga kahe tunni tagant. Kuigi kõik terved lapsed liigutavad, ei pruugi mõned emad seda nii hästi tunda. Lapse liikumist soovitatakse jälgida ajal, mil puuduvad segavad faktorid või on teada, et laps on siis aktiivne. Kui liikumine on märgatavalt vähenenud, tuleks arstile teatada.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles