Teadlased leidsid, kuidas mediteerimine õppimisvõimet mõjutab

Suurbritannia Surrey ülikooli teadlased keskendusid uues uuringus fokusseeritud tähelepanu meditatsioonile ja uurisid, kas see mõjutab inimese õppimisvõimet. See meditatsioonipraktika kujutab endast tähelepanu koondamist ja selle hoidmist kindlal objektil näiteks küünlaleegil või enda hingamisel, vahendab Medical News Today. 

Meetodit kasutatakse ka tihti sügavamate meditatsioonitehnikateni jõudmiseks, sest seda on lihtsam õppida ja praktiseerida. Meditatsioon on võimas tööriist nii kehale kui vaimule, see võib vähendada stressi ja parandada immuunsust, sõnas uuringu kaasautor professor Bertram Opitz. Professor usub, et meditatsioon võimaldab ka meelt treenida mineviku kogemustest kiiremini õppima.

Uurijad töötasid inimestega, kes mediteerisid ning nendega, kes seda ei teinud. Kokku osales uuringus 35 osalejat, kellest üheksa olid budistlikud mediteerijad, 12 praktiseerisid ilmalikku meditatsiooni, kaks tegelesid hiina Qi Gongi harjutustega ning ülejäänud 12 ei tegelenud meditatsiooniga. Uurijad märkasid, et mediteerijad olid edukamad harjutuses, kus nad pidid valima pildid, mis tõid neile kasu. Opitzi sõnul tähendas see, et mediteerijad õpivad pigem positiivsest tulemusest ning mittemediteerijad rohkem negatiivsest.

Samuti märkasid uurijad, et kui kõik inimesed reageerisid positiivsele tagasisidele ühte viisi, siis mittemediteerijate reaktsioon negatiivsele tagasisidele oli tugevam. Kõige nõrgemalt reageerisid negatiivsele need, kes olid mediteerimises enim kogenud. 

Uuringu autorid arvavad, et regulaarne mediteerimine võib mõjutada dopamiini taset. Dopamiin on neurotransmitter, mis mängib olulist rolli näiteks tuju reguleerimises ja füüsilises nobeduses. See võib teha mediteerijad negatiivse tagasiside suhtes vähem tundlikuks. Opitzi sõnul mõjutab seega mediteerimine seda, kuidas tagasisidega toime tuleme - kas õpime oma vigadest kiiresti või peame neid korduvalt tegema enne kui õige vastuse leiame.