100 000 geenidoonorit saadi kokku

Aasta viimastel päevadel kasutavad eestimaalased veel jõudsalt võimalust geenidoonoriks hakata. Kui eile oli Geenivaramu andmeil antud 100 035 geeniproovi, siis tänaseks oli nende arv kasvanud juba 100 895 geeniproovini. Järgmiseks aastaks eraldab riik 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. 

«Eesti inimesed näitasid, et on ühise eesmärgi nimel valmis koos tegutsema.  100 000 Eesti inimest loovutas geeniproovi, et anda oma panus teaduse ja meditsiini arengusse. Sellel on suur tähendus Eestile, aga tähendus ka rahvusvaheliselt,» ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Ministri sõnul on geeniproovide kogumine osa suuremast sammust ennetava meditsiini suunas. «Meie rahvastik vananeb ja sellega kasvab koormus tervishoiusüsteemile. Seepärast peame panustama ennetavasse meditsiini, leidma ja arendama uusi viise, kuidas tervist hoida ja haigusi ennetada,» ütles ta. «Tuleval aastal saame proovide kogumisega jätkata, aga töötame edasi selle nimel, et geeniandmed saaksid osaks tervise infosüsteemist ja seeläbi meie igapäevameditsiinist. Näeme, et tulevikus võiks inimeste enda soovi korral olla kõigi Eesti inimeste geeniandmed geenivaramus, selle kaudu ka tervise infosüsteemis ja inimestele endale kättesaadavad.»

Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul teeb inimeste suur toetus personaalmeditsiinile rõõmu. «Valdavalt liitusid 30-55aastased, mis on eriti hea, sest tegemist on ju personaalse ennetusega ja see vanusegrupp võidab kõige rohkem – veel on võimalus muuta oma elustiili või tarvitada mingit sobivat ravimit, et haigusriske vähendada ja haigust edasi lükata. Kuna inimestele on see tasuta, saavad nendest ennetavatest meetmetest võrdselt kasu kõik Eesti elanikud,» ütles ta.

Geenivaramu personaalmeditsiini suuna juhtivteadur Lili Milani tänas kõiki varasemaid ja uusi geenidoonoreid, tänu kellele on võimalik haiguste geneetikat nüüd veel sügavamalt uurida ja teha uusi avastusi. Milani kinnitusel on juba käivitatud esimesed pilootprojektid haiglate ja perearstidega, kus geenidoonoreid kutsutakse osalema geenipõhistes ennetusprogrammides. «Loodame, et kõik geenidoonorid, keda kutsutakse, leiavad aega uuringutes osalemiseks. Täiendavad uuringud on väga olulised laboris tehtud avastuste kasutuselevõtuks igapäevameditsiinis,» lisas ta.

Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimer lisas, et samaaegselt geenianalüüside koostamisega tuleb välja arendada IT-süsteemid, mis võimaldaksid perearstil või töötervishoiuarstil saada patsiendi geenianalüüsist praktilist infot, mis aitaks teda paremini ravida, anda talle soovitusi haiguste ennetamiseks või pakkuda just talle kõige sobivamaid ravimeid. «Me teeme midagi täiesti uut ja sellised arendused ei toimu üleöö, palume kannatlikkust. Meie eesmärk on, et tagasisidest oleks inimestele võimalikult palju kasu.»

Septembrist saati oli võimalik geenidoonoriks hakata ka Apotheka apteekides, kus koguti märkimisväärne arv geeniproove. «Tunneme suurt rõõmu, et saime olla osalised Eesti riigi 100. aastapäeval korraldatud 100 000 geenidoonori projektis. Apotheka apteekides koguti mõne kuuga 28 000 uut geenidoonorit. Nii suur edu tuli meile endalegi mõnevõrra üllatuseks,» sõnas Apotheka esindaja Mari Krass. Ta leiab, et apteekide populaarsus põhineb tugeval patsiendikesksel teenindusel ning mugavalt juurdepääsetavas asukohas. «See projekt on suurepärane näide apteekide ja patsientide ning Geenivaramu ja riigi koostööst, mida loodame jätkata ka järgmisel aastal,» lisas Krass.

Eesti riik toetab projekti jätkumist 2019. aastal 2,3 miljoni euroga. Lisaks investeeritakse aastatel 2019-2022 Euroopa Regionaalarengufondist viis miljonit eurot, et siduda geeniandmed tervise infosüsteemiga, et arstil oleks edaspidi võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.