Tegevusteraapia hoiab eakate kodu elanikke ärksa ja elujõulisena

Detsembrikuu on aeg, kui kõik kiirustavad jõulupeole, sugulastele külla, ostavad kingitusi ja meisterdavad piparkooke. Kuidas aga mööduvad jõulud eakatel, kes enam oma kodus ei ela? Nagu selgub, üsna sarnaselt kõigi teistega.

«Eakatele toimub meil jõululõuna, paneme lauale valged linikud ja sööme praadi,» sõnas Niilo. Tegelikult algasid ettevalmistused juba mitu nädalat varem. «Meie jaoks on oluline, et eakad ise saaksid kõiges kaasa lüüa. Meeleolukas oli piparkookide küpsetamine ja kaunistamine, kui kõik meenutasid oma lugusid. Väga emotsionaalne oli jälgida mäluhäiretega inimesi, kes ei suhtle ega mäleta, kuidas end riidesse panna, kuid ometi ehtisid kuuske ja küpsetasid, sest lihasmälus on need tegevused olemas,» rääkis ta.

Samuti külastab Benita Kodu elanikke sel nädalal jõuluvana, kes käib kingitusi jagades ka nende juures, kes enam ise ei liigu. Kaugemalt saadetakse kaarte ja fotosid, paljudel käivad külas lähedased ja mitmed elanikud lähevad jõuluks koju.

Ka argipäeval on tähtis, et eakad tegutseksid. Selleks on tegevusterapeudid, kes aitavad igapäevatoimetustega kauem hakkama saada, kui ka inimese üldseisund tasapisi halveneb. Lisaks viib loovterapeut läbi joonistamistunde ja füsioterapeut korraldab hommikuvõimlemisi. Tegevused, mis aitavad mälu treenida ja füüsiliselt vormis olla, on kõik väga olulised. «Kasulikud on nii sudokude lahendamine kui ka mustri järgi kudumine,» tõi Niilo näite.

Oluline on hoida inimesi aktiivsetena. «On ju teada, et lamatiste ravi on keeruline ja kui kohapeal õde ei ole, tuleks lamatisi ravima kutsuda koduõde. Teisalt saab lamatisi paljuski vältida - näiteks meie elanikud tulevad vähemalt kolm korda päevas tubadest välja, et söömas käia, lisaks muud tegevused,» kirjeldas ta.

Samas on üle Eesti mitmeid problemaatilisi hooldekodusid, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler – inimestel puudub privaatsus, nad pannakse luku taha või antakse uinuteid. Niilo hinnangul on ehk neil mõnevõrra kergem - hoone on juba eakate koduks ehitatud, kuid samas annab lihtsate vahenditega igal pool olukorda parandada. «Kasutada saab sirme ja kardinaid. Kui süda on õige koha peal, annab alati paremini teha,» lisas ta.

Tegevusterapeudiks saab õppida Tallinna tervishoiu kõrgkoolis nelja aastaga ja abistatakse kõiki – lastest eakateni. «Kui tegevusterapeut saab traumajärgse patsiendiga kokku, selgitab ta intervjuu ja testide abil esmalt välja, miks inimene on teatud oskuse minetanud. Seejärel võtab ta tegevuse tükkideks lahti ja erinevate harjutustega õpetab selle taas selgeks,» kirjeldas Niilo. Kõige tähtsam on aga seejuures patsiendi enda tahe.

Kuula raadiosaadet siit.