8 tänavust nakkushaiguste puhangut maailmas, millest pead teadma

Nakkusehaigused ei ole maailmast kadunud ning Eestis tundmatud ja ka mõned tuttavad nakkused vallanduvad igal aastal. Buzzfeed News kirjutab kaheksast haigusest, mille puhangud 2018. aastal märkimist väärivad. 

Leetrid Euroopas

Tänu 1963. aastal leiutatud vaktsiinile on leetritesse suremine märgatavalt vähenenud, kui Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on haiguspuhangud üle maailma endiselt probleemiks. 2018. aastal oli Euroopas rekordarv leetrite juhtumeid. Käesoleva aasta esimesel kuuel kuul nakatud leetritesse rohkem inimesi ühelgi teisel aastal sel kümnendil. Jaanuarist alates on nakatunud 41 000 last ja täiskasvanud ning 37 inimest on haigusesse surnud. Arvatakse, et haiguse leviku taga on väiksem vaktsineeritus.

Surmava Nipah viiruse levik Indias

Nipah viirus on haruldane nakkushaigus, millele ei ole vaktsiini ega ravi. Surmavate juhtude arv kasvas eelmisel aastal 75 protsenti. Nipah viirus on zoonootiline haigus, mis levib inimestele loomadelt. Arvatakse, et haigus kandus inimestele nakatunud nahkhiirtelt või sigadelt. See võib aga levida ka inimeste vahel, mis juhtub sageli haigete eest hoolitsemisel.

Ebola Kongo Demokraatlikus Vabariigis

Ebola on haruldane põletikuline haigus, mis ilma ravita muutub sageli eluohtlikuks. Seda põhjustab viirus, mis levib inimeste ja loomade vahel vere ja kehavedelikega. Haigus põhjustab gripilaadseid sümptomeid, mis lõppevad oksendamise, neerupuudulikkuse ja nii sisemiste kui väliste verejooksudega. Demokraatlik Kongo Vabariik seisab silmitsi oma siiani raskeima haiguspuhanguga. Viimaste WHO andmete järgi on teatatud 505 juhtumist ja 296 surmast. Tõenäosus haigusesse surra on 50 protsendi ringis ning arstiabi võib ellujäämise lootust suurendada. Haigusele ei ole hetkel litsenseeritud vaktsiini, kuid uurimisjärgus vaktsiini pakutakse kõrge riskiga piirkondades elavatele inimestele. Detsembriks oli WHO andmetel jaotatud üle 44 000 doosi vaktsiini.

Noroviirus Pyeongchangi olümpiamängudel

Veebruaris saabusid miljonid inimesed Lõuna-Koreasse Pyeongchangi olümpiamärngudele, seal hulgas saabus ka noroviirus. Haigusesse nakatus turvameeskond ja mõned sportlased. Viirus on kõige levinum põletikulise seedehaiguse, gastroentriidi põhjustaja ja võib tekitada iiveldust, kõhuvalu, oksendamist ja kõhulahtisust. Taliolümpiamängude ajal vallandunud viirus sai alguse üritusele palgatud turvameeskonnast ning selle tulemusena pandi garantiini 1200 turvatöötajat. Lõpuks levis haigus ka sportlasteni.

Ahvirõugete puhang Nigeerias, mis levis Suurbritanniasse

Arhvirõugete (inglise keeles monkeypox) sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigus on omane Lääne- ja Kesk-Aafrikale, kuid on levinud ka väljaspoole mandrit ning üks haiguspuhand oli 2003. aastal USAs. Nigeerias algas haiguse levimine 2017. aasta septembris ning aasta jooksul on teatatud 115 haigusjuhust ja seitsmest surmast. Haiguse leviku puhul on märkimisväärne see, et nakkus levis riigis, kus seda kunagi varem diagnoositud ei ole. Septembris kinnitati ka kolm ahvirõugete juhtu Suurbritannias, mis olid samuti esimesed riigis diagnoositud haigusjuhud. Kaks neist olid reisinud Nigeeriasse ning üks oli tervishoiutöötaja.

Haigus kandub üle kontaktis nakatunud looma või inimesega ning peamine nakkuse kandja on veel teadmata. Ahvirõuged tekitavad palavikku, lihasvalu, lümfisõlmede paistetust ja väikseid vedelikuga täidetud täppe, mis tekivad üle terve keha.

E.coli bakteri levik USAs

Arvati, et bakter levis rooma salatiga ning nakatas 52 inimest 15 osariigist. Bakter Escherichia coli leidub nii inimeste kui loomade soolestikus. Enamikud bakteri tüved on kahjutud, kuid mõned võivad tekitada tõsiseid toidumürgistusi ja teisi haigusi. Rooma salatiga seotud bakter oli eriliselt kahjulik, sest tekitas kehas ohtlikku mürki. Infektsioonid tekitavad tavaliselt kõhulahtisust ja krampe, kuid võivad mõnikord võivad ka kuseteede infektsiooni, kopsupõletiku või neeruprobleemideni. Enamasti nakatutakse saastunud toidu või veega.

Lassa palaviku puhang Nigeerias

Lassa palavik on hemorraagiline viirus, mis võib tekitada tõsist veritsust ja on omane Lääne-Aafrikale. Kuigi haiguspuhangud esinevad Nigeerias igal aastal, oli 2018. oma siiani raskeim, teatas WHO. Esimese kahe kuuga oli rohkem haigusjuhtumeid, kui viimasel kahel aastal kokku. 80 protsendil Lassa viirusega nakatunutel ei ole mingeid sümptomeid ning vaid ühel inimesel viiest kujuneb haigus tõsiseks. Sümptomite hulgas on palavik, valus kurk, kõhulahtisus, kõhuvalu ja nõrkus. Tõsiste juhtumite puhul võib tekkida kopsu vedelik ja nina-suu-, siseelundite või vagiina veritsus, mis viib haiguse hilises faasis krampide või surmani.

Inimesed nakatuvad haigusega nakatunud rottide uriini ja väljaheidete kaudu, mis jõuavad inimesteni saastunud toiduga. Vähem levinud on viiruse levik inimeselt inimesele. See juhtub tavaliselt haigete eest hoolitsemisel, kuid on tõendeid, et viirus võib levida ka sugulisel teel.

Gripp

Gripp oli levinud üle kogu USA ja tappis hinnanguliselt 80 000 inimest. Ka Eestis oli eelmine gripihooaeg raske ja nõudis 94 inimese elu. Gripp on äärmiselt nakkav ülemiste hingamisteede viirus. Sümptomite hulgas on palavik, nohu, väsimus, külmavärinad ja lihasvalu. Tõsistel juhtudel võib gripp muutuda bakteriaalseks kopsupõletikuks või sepsiseks, mis on haiguse eluohtlikud tüsistused. Eriti ohtlik on gripp eakatele, väikestele lastele ja nõrga immuunsusega inimestele. Parim viis, kuidas end gripi eest kaitsta on teha hooajaline gripivaktsiin.