Geenid ja kaalu langetamine: kas DNA-põhistel toitumiskavadel on alust?
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
29. detsember 2018, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas su geenid võivad kaalutõusu eest vastutavad olla ning kas inimene DNA järgi on võimalik kindlaks määrata, mida ja kui palju ta peaks sööma, et alla võtta. Toitumisprofessorid leiavad, et ei ole.
Guelphi ülikooli nutrigenoomika professor David Mutch rääkis portaalile Men´s Health, et personaalsed toitumiskavad, mis põhinevad inimese DNAl ei ole oma hinda väärt ning mõttekam on oma raha investeerida puu- ja juurviljadesse.
«Need firmad toetuvad sellele, et teame, kuidas geenivariandid mõjutavad inimese reageeringut kindlale toidule,» seletas Mutch, kes tegutseb valdkonnas, mis uurib inimese genoomi, toitumise ja tervisevahelisi suhteid. Mutchi sõnul on selliste toitumiskavade juures üks konks. Teadus ei saa öelda täpselt, kuidas reageerivad muutusele toidus kaks inimest, kellel on erinevad variatsioonid ühest geenist.
Lisaks ei hinda geneetilised testid geenivariante, mis oleks olulised, lisas Lundi ülikooli epidemioloogiaprofessor Paul Franks. Tema sõnul mõõdetakse nende testidega levinud geneetilisi valgu ja rasva tarbimise markereid, kuid neil ei ole suur olulisust indiviidi tasandil. 2018. aastal ajakirjas JAMA avaldatud uuring leidis, et geenitestides määratud geenid ei suutnud näidata, kas osalejad peaksid kaalu kaotama madala süsivesikusisalduse või vähe rasva sisaldava toiduga.