3 küsimust, millele vastates mõistad, kas tegeled üle mõtlemisega
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
6. jaanuar 2019, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/03/11693332t1hbcf6.jpg)
Ärevus võib panna inimest oma probleemi üle tunde üle mõtlema, ilma, et sellest oleks mingit reaalset kasu mure lahendamisel.
Endalt nende kolme küsimuse küsimine võib aidata aru saada, millal on tegu üle mõtlemisega, vahendab Health. Kui saad aru, et praegused mõtted ei ole produktiivsed, on see juba esimene samm lahendusteni.
Sotsiaaltöötaja Amy Morin pakub välja kolm küsimust, millega oma käitumist analüüsida.
1. Kas sellele probleemile on olemas lahendus?
Mõnda probleemi ei ole võimalik mitte kuidagi lahendada. Pole võimalik panna lähedase inimese haigust kaduma või muuta juba juhtunud traumaatilist kogemust olematuks. Pidevalt asjade üle muretsemine, mille osas pole võimalik midagi teha on ebaproduktiivne ja võib mõjuda psüühikale hävitavalt.
2. Kas ma keskendun probleemile või lahendusele?
Kui oled majanduslikes raskustes, on kasu sellest, kui otsid viise, kuidas rohkem raha teenida või võlgu tasuda. Kui aga kujutled end ette kodutuna või mõtled kui ebaaus sinu majanduslik olukord on, tammud vaid kohapeal.
3. Mida ma nii mõtlemisega saavutan?
Kui proovid aktiivselt oma olukorrale uut vaatenurka leida, võib olla abi, kui probleemile mõtled. Kui aga keskendud sellele, kuidas kõik võiks olla teisiti või kujutad ette, mis võiks valesti minna, võib seda pidada juba üle mõtlemiseks.