Kas sinagi oled terve elu valesti nina nuusanud?

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene märk paragripist on valus kurk, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha.
Esimene märk paragripist on valus kurk, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Foto: Krzysztof Zabłocki / PantherMedia / Krzysztof Zabłocki

Nuuska täiest jõust, pühi tatt ära ning korda sama tegevust – tundub lihtne ja loogiline? Pole aga välistatud, et väga suure survega nuuskamine võib halvasti lõppeda.

Meditsiinikirjandusest leiab üksikuid, kuid ometi inetute tagajärgedega juhtumeid agressiivsest nuuskamisest, vahendab Men’s Health. Nende hulka kuuluvad näiteks rebenenud söögitoru ning rasked peavalud, mis on tingitud liigsest survest koljule. Üsna ebatõenäoline, kuid siiski võimalik on nuusates vigastada ka oma kõrvakilet või silmakoopaid. Üldiselt on neil juhtudel juba olnud olemasolev trauma või läbitud operatsioon, mis on patsiendi näopiirkonna tundlikumaks muutnud. Näiteks kui luu, mis ühendab silmi või aju ninaõõnega, on väga õrn, siis võibki agressiivne nuuskamine näopiirkonna vigastusi tekitada.

Sagedamini võib tugev nuuskamine aga lõhestada väikseid ninasiseseid veresooni ning tekitada sellega ninaverejooksu. Siiski ei pea seepärast nuuskamist vältima hakkama. Meedikute soovitus on aga lõpetada nuuskamine mõlemast ninasõõrmest korraga, vaid teha seda vaheldumisi. Esmalt vajuta üks ninasõõre sõrmega kinni ning nuuska õrnalt teisest ninasõõrmest. Vaheta ning korda sama. Selline lähenemine aitab vältida liigset survet ninaõõnele, millest ongi tingitud enamik vigastusi ja ninaverejookse.

Kindlasti on nohu ja ninakinnisuse leevendamiseks soovitatav kasutada ka apteegis leiduvaid vahendeid. Kasulikud on eriti (mere)soolavett sisaldavad spreid ja lahused, mis panevad lima ninas liikuma ja leevendavaid sümptomeid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles