Kuidas viha mõista ning sellega hakkama saada?

Viha mõistmine

Esiteks on viha normaalne protsess, mis on aidanud inimestel areneda ja kohaneda. See ei ole iseenesest halb asi, ent probleemid võivad tekkida juhul, kui seda valesti ohjata, kirjutas BBC.

Viha on ka nii emotsionaalse kui füüsilise muutuse kooslus. Kui vallanduvad kemikaalid, nagu adrenaliin, läbib keha tugev energiasööst. Isegi kui viha põhjus on kõrvaldatud, võib tekkida olukord, kus tuleb siiski seista silmitsi füüsiliste tagajärgedega – kogu see energia peab ju kuhugi minema.

Väljundina kiputakse ennast teise inimese või ka objekti peale välja elama. Teine lahendus, näiteks seina peksmine võib aga sillutada tee enesevigastamiseni.

Üks variant on ka viha allasurumine kuniks järgmise vihasööstuni. See aga tähendab omakorda, et järgmisel korral kõik allasurutud emotsioonid vallanduvad ning inimene võib tugevalt üle reageerida. Selle mõistmine võib aga tekitada häbi ja masendust enda käitumise pärast ning süvendada tunnete allasurumist.

Teisalt aga võib vihale vaba voli andmine viia verbaalsest agressiivsusest füüsilise vägivallani. Ja ära unusta, teine inimene on tõenäoliselt koos sinuga samuti vihane.

Vihal on ka hoopis teine külg. Tänu energiasööstule, mis sellest tekib, võib too tekitada ka mõnutunnet. See tunne muutub tugevamaks, kui viha aitab vabaneda masendusel või kui teise inimese reaktsioon sinu vihale tekitab sinus võimu tunnet. On oluline seda tunnistada ning valvas olla.

Viha põhjuse tunnistamine

On oluline teadvustada nii vihast tekkinud positiivseid kui ka negatiivseid tundeid. Need selgeks tehes, tuleks leida teisi võimalusi, kuidas saavutada positiivseid tundeid.

Iga inimese positiivsus on erinev, mistõttu on ka igal ühel erinev lahendus, ent mõned strateegiad võivad endas sisaldada järgmiseid aspekte:

• mittekontaktse võistlusspordi harrastamine,
• rahustumistehnikate või meditatsiooni õppimine,
• röökimine ja karjumine üksinda vaikses kohas,
• rusikatega patja tagumine,
• jooksmine.

Mõni neist lahendustes võib aidata leevendada frustratsiooni ning hävitada halbu tundeid, mis muidu kuhjuma hakkaks.

Vihaga hakkamasaamise tehnikad

Neist eelnevatest tegevustest hoolimata jääb probleem, et kuidas käituda olukorras, mis sind vihastavad, teistmoodi. Seda on vaja harjutada.

Esimese asjana tuleks teha nimekiri olukordadest, mis viha tekitavad. Kirjuta üles, mis sind täpselt selles situatsioonis vihastab. Võib-olla on see hetkeolukorrast tingitud, aga võib-olla on see märk aja jooksul kuhjunud lahendamata teemadest.

Nüüd küsi endalt neli küsimust enda situatsiooni tõlgenduste kohta:

• Millised tõendid näitavad, et see on nii?
• Kas situatsioonile on ka muu võrdväärselt usutav tõlgendusviis?
• Mida ma saaksin teha, et saavutada mõningast kontrolli olukorra üle?
• Kui samas olukorras oleks mu parim sõber, siis millist nõu ma talle annaksin?

Kui sa oled vihane, siis võib olukorra adekvaatne hindamine olla keerukas. Kui situatsioon tekib äkki ja sa tunned, kuidas viha hakkab tõusma, siis mine lihtsalt minema ja püüa võimalusel see nende küsimuste abil lahti mõtestada.

Kui su viha selle tulemusena ikkagi ei lahtu, tee kindlaks, kas sa oled mõelnud piisavalt sellele, et miks sa täpselt vihane oled. Enne probleemi lahendama hakkamist pead olema selles täiesti kindel.

Tavaliselt kätkeb viha tekitanud olukord endas ka teist inimest, ja alati ei pruugi see olla inimene, kelle peal ennast välja elatakse. Sellisel juhul tuleb probleemi lahendamiseks olukord läbi arutada just õige inimesega. Et seda teha, tuleks leida vähem emotsionaalne hetk. Hea mõte on ka aeg juba varem ette kokku leppida.

Probleemi lahendamine

Vihaleajava situatsiooni arutamine ilma vihastamata võib küll näida võimatu ülesandena, ent plaani järgimine võib sellisel puhul igati abiks olla. Professor Richard Nelson-Jones on välja töötanud hea struktuuri, mis sellises olukorras abiks võtta:

• tunnista,
• mõista,
• sõnasta,
• otsi,
• nõustu,
• teosta,
• analüüsi.

Esmalt on oluline, et sa tunnistaksid probleemi. Kirjelda selle olemust ning kuidas see sind ennast tundma paneb. Ole täpne selles, et sind paneb niimoodi tundma konkreetne probleem, mitte inimene.

Järgmisena on oluline mõista teineteise vaateid olukorrale. Siin võib aidata, kui iga inimene saaks öelda, mida ta olukorrast arvab, ilma, et teine vahele segaks. Pärast seda tuleks kindlaks teha piirkonnad, kus teie arvamused lahku lähevad. Ärge veel hakake lahkama eriarvamusi vaid nõustuge, et teil on eriarvamused. See on probleemi sõnastamine.

Järgmise sammuna tuleks püüda leida lahendusi. Siinkohal ole nii pöörane kui tahes, ent rünnata ei tohi isiklikult. Mõtle välja nii palju lahendusvõimalusi kui suudad – hetkel pole oluline, kui ebarealistlikud need ka tunduda võivad.

Lõppeks tuleb valida lahendus, millega mõlemad (kõik) nõustuvad. See on tõenäoliselt kogu protsessi kõige tundlikum etapp. On oluline, et te räägiksite mõlemad ausalt ära ja tunnistaksite seda, mida on rääkinud teine.

Lisaks on oluline, et ei tekiks ebarealistlikke ootusi – on võrdlemisi tõenäoline, et lõplik lahendus pole ideaalne kummagi jaoks, ent kompromissi leidmine on tõenäoliselt parem lahendus kui vihale ajavad probleemid.

On oluline, et mõlemad peaksid kokkulepitust kinni. Lisaks ei tohiks üle reageerida mõningastele kokkuleppe rikkumistele. Too need lihtsalt välja, ei ole vaja kohe vihaseks saada. Kokkulepe on ju sulle kindlustuseks.

Ükskõik kui hästi mõlemad ka kokkuleppest kinni peavad, on tervislik mõne aja möödudes plaan jälle läbi arutada ning vaadata, kas annaks miskit veelgi paremaks muuta.