Hambaarst hoiatab: nohu ja kurguvalu võivad suu tervisele hoobi anda

«Nohuse ninaga hingame tihti suu kaudu ja kui nohu kestab pikka aega, põhjustab see omakorda liigset suuõõne kuivamist,» selgitas Sakala Hambaravi hambaarst Kaja Kiige. Selle tagajärjel väheneb süljeeritus, mis soodustab hambaaukude teket. Juhul kui suuhingamisest saab peamine hingamismuster, võib see hambaarsti sõnul tekitada häireid hammaste asendites ja reastumises.

Pikaajalise või sagedase nohu põhjustajaks võib olla adenoid, mille tõttu sageneb suuhingamine ja suurenevad kurgumandlid. «Kroonilised kurgu-nina-kõrva piirkonna põletikud (sealhulgas nohu ja krooniline kurgumandli põletik) mõjutavad hammaste tervist ja ka vastupidi,» selgitas Sakala unekeskuse unearst Heisl Vaher. Tugeva nohu korral esineb põskkoopa limaskestasturse ning patsient võib tunda ülemiste hammaste hellust ja valulikkust. Lisaks põhjustavad põsekoopa põletikud tihti halba suulõhna, kui põsekoopas on tekkinud mäda. Samuti on sage halva suulõhna põhjustaja krooniline kurgumandli põletik, mil mandlites on peidus mädakorgid. Mädakorkide olemasolu kurgumandlites saab välja selgitada kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtul, ütles Vaher.

«Kuna hambad ja suuõõnes toimuv on üks osa meie tervisest, siis kõik, mis toimub suus ja neelus, mõjutab tervet organismi. Näiteks põhjustavad veresoonkonnahaigused verevarustuse häireid suuõõnes ja võivad seega olla igemehaiguste tekkimise üheks põhjuseks ja vastupidi,» nentis Kiige. Ta soovitab külastada regulaarselt hambaarsti ning teavitada enda raviarsti ka muudest üldtervisega seonduvatest asjaoludest. Vajadusel suunab arst spetsialisti vastuvõtule, kuid enda tervise juures peab kindlasti ka ise tähelepanelik olema.

Hambaarst rõhutas, et hammaste tervis pole oluline vaid ilu pärast, vaid seda tuleb teha organismi tervise huvides. “Organism on tervik, organitel ja kehaosadel on omavahel otsene seos ning tihti annab suus toimuv hambaarstile aimu mõnest muust tervisehädast, millest patsiendil endal ei pruugi aimu olla,“ selgitas Kiige ja lisas, et Sakala Hambaravis töötavad hambaarstide kõrval ka kurgu-nina-kõrvaarst ja unearst, kelle juurde saab olenevalt haigusest patsienti suunata. 

Kuidas taastada ninahingamine?

Mida varem on võimalik taastada patsiendi ninahingamine, seda väiksem on suuhingamisega kaasnevate kaebuste ja tüsistuste hulk. Esmane samm ninahingamise taastamisel on suuhingamise põhjuse tuvastamine, kuna õige diagnoos aitab arstidel valida efektiivsed ravistrateegiad.

«Kõrva-nina-kurguarst aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab ravi kõrva-nina-kurguhaigustele. Suuhingamisest tekkinud mõjusid hinnatakse ning ninahingamise taastamine toimub mitme erialaspetsialisti koostöös,» sõnas Vaher.

Haiguslike muutuste korral ei saa suuhingamist koduste võtetega ravida, kuid teatud meetodid võivad aidata seda vähendada. Soovituslik on magada selili ja kõrgemal padjal, vältida allergeene kodu- ja töökeskkonnas ning toidus. Soovitatav on mõned korrad nädalas ninaõõnt loputada (näiteks füsioloogilise lahusega) ning lasta hinnata eluruumide õhukvaliteeti. Vajadusel saab kasutada õhupuhastit või –niisutit.