Toitumisnõustaja vastab: kumb on tervislik, kas kana- või kalkuniliha

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalkuni rinnaliha on valgurikas ja rasvavaene, mistõttu sobib see hästi kaalulangetaja menüüsse.
Kalkuni rinnaliha on valgurikas ja rasvavaene, mistõttu sobib see hästi kaalulangetaja menüüsse. Foto: LightField Studios / PantherMedia / LightField Studios

Kanaliha on Eestis oluliselt populaarsem kui kalkuni oma, mis on oma omadustelt sarnane, kuid pisult vähem rasvasem.  

Kanarind sisaldab pisut rohkem valku kui kalkunirind, samas sisaldab kalkunikints veidi rohkem valku kui kanakints, kirjutab toitumisnõustaja Marie Udam blogis Tervislik Toitumine. Kummagi linnu ülejäänud osad sisaldavad valku enam-vähem võrdselt. Kanaliha tume osa sisaldab veidi rohkem rasva ja kaloreid kui kalkuni tumedad lõigud. Sama kehtib heleda liha puhul.

Kalkunil on nii tumedat kui ka heledat liha, kusjuures heledat liha leidub pea kaks korda rohkem. Hele liha on peamiselt rinnapiirkonnas, tume aga reites. Valgusisalduselt on hele ja tume liha enam-vähem võrdsed, kuid tumedas leidub rohkem rasva ja seega ka kolesterooli. 

Kana ja kalkuni vitamiinide ja mineraalainete sisalduses olulisi erinevusi ei leidu. Küll aga peituvad erinevused heleda ja tumeda liha mikrotoitainete sisalduses. Näiteks linnu rinnaliha sisaldab rohkem niatsiini ja vitamiini B6 kui linnu koivaliha. Samas koivaliha sisaldab oluliselt rohkem tsinki kui rinnaliha. Seega kui soovid suurendada oma tsingitarbimist, siis on tume liha hea valik. Kui sul aga on vajaka B-rühma vitamiinidest, tasub süüa pigem heledat liha.

Nagu eelnevalt mainitud, on kalkun oluline B-vitamiini allikas. B-rühma vitamiinid on üliolulised ajule. Isegi väike B-vitamiini puudus võib ajutegevust häirida, mõjutades nii mõtlemist kui ka tundeid. B-rühma vitamiinid aitavad glükoosi ehk organismi kütust energiaks muundada, mistõttu ongi nende vitamiinide puuduse peamised tunnused väsimus ja meeleolumuutused.

Rohkelt leidub kalkunis B2-vitamiini (riboflaviini), B3-vitamiini (niatsiini), B6-vitamiini (püridoksiin), foolhapet ja B12-vitamiini(kobalamiini). Seetõttu soovitatakse kalkuniliha süüa neil, kellel on B-vitamiini vaegus või suurenenud vajadus.

B-rühma vitamiinid on olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi normaalseks toimimiseks, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel ning olulised naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esimesed tunnused B-rühma vitamiinide puudusest on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused. B-rühma vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos.

Lisaks B-vitamiinile leidub kalkunis trüptofaani. See on asendamatu aminohape, mis on vajalik serotoniini ehk n-ö õnnehormooni tootmiseks. Serotoniin mõjutab hooajalisi meeleoluhäireid. Piisav trüptofaani kogus aitab ennetada depressiooni, stressi ja ärevushäireid.

Kui oled kunagi pärast kalkuni söömist unisust tundnud, on sellele hea põhjendus. Trüptofaan aitab ka und soodustada – kui kehas on piisav hulk trüptofaani, hakkab keha tootma melatoniini ehk hormooni, mis reguleerib unetsüklit. Melatoniinil on omadus suurendada uneaega, lühendada uinumiseks kuluvat perioodi ja parandada üleüldist unekvaliteeti.

Loe blogist Tervislik Toitumine, miks kalkun sobib hästi kaalulangetajale. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles