Kuidas on võimalik oma maitse-eelistusi toitude suhtes muuta?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maitsmispungad surevad ja tekivad uuesti iga paari nädala tagant, mõnikord ka tihedamini.
Maitsmispungad surevad ja tekivad uuesti iga paari nädala tagant, mõnikord ka tihedamini. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Meie aju ja tajud on terve elu pidevas muutuses ning võime hakata uuesti eelistama toite, mis meile kunagi mingil põhjusel ei meeldinud. Tuleb välja, et sellel ei ole maitse tundmisega kuigi palju pistmist. 

Eelistused toidu maitse suhtes on seotud rohkemaga kui maitsmispungadega ning sõltuvad peamiselt isiklikest kogemustest toiduga, vahendab Woman´s health. 

Sõltuvalt harjumustest, kasvatusest, kultuurist, mälestustest ja olukorrast tekivad erinevad eelistused, millel on vähem pistmist baasmaitsete tundmisega. Näiteks võib inimene hakata kala vihkama, sest ta sai sellest kunagi toidumürgituse. Nüüd seostubki kala iiveldustundega.

Siiski ei ole meeldimine või mittemeeldimine kivisse raiutud. Oma aju saab «ümber kasvatada» teatud toite jälle eelistama, kui neid tihedamini süüa.

Täpselt samamoodi nagu saab oma aju harjutada uusi toite armastama või vanad lemmikud uuesti meeldima panna, on võimalik õpetada ka ennast midagi jälestama panna. Näiteks kui loobuda mõneks ajaks suhkrust, tekib selle suhtes suurem tundlikkus ning paljud varem meeldinud maiustused võivad tunduda läägelt magusad.

Kuidas me maitset tunneme? 

Maitsmispungad asuvad igal pool suus, mitte ainult keelel ning neid on palju. Iga maitsepung koosneb 50–100 rakust, mille ülesanne on toitu enne allaneelamist maitsta.

Kui toit süljes lahustub, aktiveerib see rakkude retseptorid, mis teevad vahet magusa, soolase, hapu, mõru ja umami ehk mõnusalt soolase maitse vahel. Retseptorid saadavad ajule signaali, mis annab teada parasjagu kogetavast maitsest.

Maitsmispungad hävivad ja tekivad uuesti iga paari nädala tagant, mõnikord ka tihemini. Iga kord, kui näiteks põletad kohviga keelt, tapad sellega maitsmispungi. Õnneks kasvavad need aga ruttu tagasi, mistõttu ei pea kaua ootama, kuni jälle maitset tunned. Vanus mängib rolli selles, kui tihti ja kiiresti maitsmispungad vahetuvad. Vananedes aeglustub rakkude uuenemine, sealhulgas ka maitse- ja lõhnaretseptorrakkude. See võib vananedes ka maitsmispungade kadumiseni viia.

Teadlaste sõnul hakkab maitsete tundmine vähenema 60. eluaasta paiku. Maitsmispungad võivad hävida ka väliste põhjuste, näiteks teatud ravimite, keemiaravi või kiirituse tõttu. Siiski peaksid need naasma, kui ravi on lõppenud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles