Pakane võib talvel allergilise noore naise hauda viia

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkupuude külmaga võib lõppeda surmava šokiga, mil keha koed ei saa enam piisavalt verd.
Kokkupuude külmaga võib lõppeda surmava šokiga, mil keha koed ei saa enam piisavalt verd. Foto: Kuvatõmmis videost

«Kogu mu elu keerleb selle ümber, kas on külm! Kas hakkan üles paistetama, kui lähen välja? Kas mu pea hakkab ringi käima? Kas pean nüüd võtma seda või toda rohtu? Igale mu tegevusele eelneb tohutu planeerimine,» tõdeb külmale allergiline 23-aastane Max Fisher.

Max peab kandma maski kõikjal, kuhu läheb – väike langus temperatuuris võib põhjustada surmava kehalise reaktsiooni, vahendab MSN. Max põeb madala temperatuuri poolt esile kutsutavat urtikaariat ehk nõgestõbe, mis raskematel juhtudel toob kaasa anafülaktilise šoki, mil kudedesse ei suunata enam verd. See võib lõppeda surmaga, rääkimata hapnikuvaeguse tõttu tekkinud väiksematest kahjustustest.

Esimest korda andis tõbi endast märku 2009. aastal. «Istusin rohul ja äkki tekkis mu jalgadele tohutu lööve. Võttis nädalaid, enne kui sai selgeks, millega on tegu,» meenutab Max. Iga kord, kui tal hakkas külm, tekkis ihul sügelus. Lõpuks, doktor Google'i abil, jooksid niidid kokku. Arst kinnitas, et tegu on tõepoolest urtikaariaga.

Max kannab igal pool kaasas inhalaatorit, kui peaks kogemata sisse hingama külma õhku ja pea hakkab ringi käima.

«Kui üritan ette võtta midagi sotsiaalset, pean vaatama, kas võib olla külm – kontrollin nelja erineva ilmajaama ennustust,» räägib ta mure ja ettevaatusega palistatud elust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles