Teenetemärgi saanud Inna Kramer: kui me oleks üksteise vastu hoolivamad, oleks hästi palju kergem (1)
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
29. jaanuar 2019, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi pälvis tänavu teiste seas Tallinna Lastehaigla Toetusfondi eestvedaja Inna Kramer, kes sooviks, et haigeid lapsi oleks vähem.
«Mulle helistas meie nõukogu (Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu - toim.) esimees Janek Mäggi ja teatas mulle sellest esimesena. Minu jaoks oli see igal juhul väga suur üllatus ja ausalt öeldes ma seda alguses ei uskunud. Ma olin sõnatu,» rääkis Kramer.
25 aastat tegutsenud toetusfondi juhataja sõnas, et on püüdnud viimase kahe kümnendi jooksul laste olukorda paremaks teha, tuues esile haigete laste probleeme ühiskonnas. «See on võib-olla utoopiline nägemus, aga oma tööd teen selleks, et meil oleks tervemad lapsed ja parem ühiskond üldse,» lausus Kramer.
Seda, kuidas fondil praegu läheb, on Krameri sõnul raske öelda. «Kõik oleneb sellest, mille järgi me hindame. Meil oleks hea meel, kui oleks vähem haigeid lapsi. Fondis oleme ikkagi püüdnud teha kõik selleks, et kui need haiged lapsed meie majja satuvad, siis nad tunneks end siin võimalikult mugavalt, sest need protseduurid on lastele küllaltki valulikud ja ebameeldivad,» rääkis fondi eestvedaja.
Kramer toob esile toetusfondi viimase projekti, 15. jaanuaril avatud enneaegsete vastsündinute intensiivravi perepalatid, kus on kogu vajalik aparatuur ning tingimused selleks, et beebi saaks kosuda ja kasvada ning ema ja isa temaga ööpäevaringselt koos olla. «Kui pikalt kodunt eemal haiglaseinte vahel olles on küllalt raske, siis me püüdsime vähemalt muuta olustiku ümberringi hästi kodulähedaseks,» sõnas ta.
Kramer leiab üldiselt, et üksteist võiks rohkem märgata ja aidata. «Kui me oleks üksteise vastu hoolivamad, oleks hästi palju kergem. Seda võiks ühiskonnas olla oluliselt rohkem, alates kogukonnast ja lõpetades üleriigiliselt. Ja muidugi püüda teha kõik, et meie lapsed saaksid parima ravi, mis maailmas võimalik,» sõnas ta.