4 haigust, mis tekitavad pideva kurnatuse

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krooniline väsimus võib muutuda nii tõsiseks, et inimene ei suuda enam voodist tõusta.
Krooniline väsimus võib muutuda nii tõsiseks, et inimene ei suuda enam voodist tõusta. Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Scanpix

Veedad iga öö voodis vähemalt kaheksa tundi, ent järgmisel päeval kisub tohutu väsimus ikkagi silma looja? Põhjus võib olla hoopiski muus kui uneajas. 

MyFitnessPal spordiblogi toob välja neli haigust, mille üheks sümptomiks on pidev väsimus isegi normaalsest uneajast hoolimata.

(Rauavaegus)aneemia. Aneemia puhul on inimese veres vähe punavereliblesid ning halveneb vere võime hapnikku kehas ringi transportida. Aneemia on üsna levinud seisund, mille puhul esineb kurnatust, pearinglust, külmatunnet jäsemetes ning hingamisraskusi. Sage aneemia põhjus on rauapuudus, ent tihti esineb ka rasedusaegset aneemiat. Aneemia tuvastatakse vereanalüüsidega. Kui põhjuseks on madal rauatase, võib esialgu abi olla toitumise korrigeerimisest. Aneemia leevendamiseks soovitatakse süüa liha- ja kalatoite, ent abi on ka taimsetest rauaallikatest (läätsed, oad, spinat jm), kui neid süüa koos raua imendumist toetava C-vitamiiniga.

Uneapnoe. Apnoe võib inimesel olla tema enda teadmata. Tihti on selleks partner, kes märkab tema norskamist ja seeläbi unes tekkivat ajutist õhupuudust. Uneapnoe võib öö jooksul lühikesi hingamispause põhjustada isegi kuni sada korda. See ei võimalda magada sügavat und, mistõttu võidki end ka pärast kaheksat-üheksat magatud tundi tunda väga väsinuna. Uneapnoe riskitegur on ülekaal, mistõttu peaksid ülekaalulised inimesed norskamist eriti tõsiselt võtma.

Loe veel: See unehäire võib olla põhjus, miks oled alatasa väsinud

Depressioon. Mulluses uuringus selgus, et tohutu väsimus mõjutas enam kui 90 protsenti depressiooniga inimest. Isegi kergem depressioon võib inimese ära kurnata. Psühholoogide hinnangul peakski väsimust võtma kui üht ohumärki, et oled langemas depressiooniepisoodi. Depressiooniga käivad tihti kaasas uneprobleemid, mis süvendavad väsimust veel enam. Depressiooniravi parandab üldiselt nii und, meeleolu kui ka leevendab energiapuudust.

Loe veel: Psühhiaater: unerohi ei aita, kui sind kimbutab ärevus või depressioon

Kilpnäärmeprobleemid. Üks kurnatuse põhjuseid võib olla ka kilpnäärme alatalitlus. Kui kilpnääre ei suuda toota piisavalt vajalikke hormoone, aeglustuvad kehas mitmed protsessid. Üks selle sümptomeid on üleväsimus, ent kilpnäärme alatalitlus võib avalduda ka lihasnõrkuses, kaalutõusus, naha kuivuses ning depressiooni näol. Seega selge on see, et seletamatu väsimus vajab arsti tähelepanu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles