Hambaarstiteaduse õppejõud nõuavad hambaravihüvitise viivitamatut muutmist (3)
30. jaanuar 2019, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/25/7247471t1h07b7.jpg)
Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi õppejõud Mare Saag, Rita Nõmmela, Ülle Voog-Oras, Tiia Tamme, Taavo Seedre, Triin Jagomägi ja Jana Olak saatsid riigikogule pöördumise, milles väljendasid muret hambaravi rahastamise üle. Nad avaldasid soovi sisuliseks aruteluks, kuidas rahvastiku suutervis päriselt paraneks olukorras, mil riik eelarvest hambaravikulusid kasvatab.
Pöördumisele allakirjutanute hinnangul on riikliku hambaravipoliitika kaks peamist probleemi need, et hetkel ei täida täiskasvanute hambaravihüvitis seatud eesmärki ning hambaraviteenuste rahastamine on kreenis reaktiivse ravi suunas ehk ennetustöö on jäetud vaeslapse rolli.
Süsteem peab muutuma
Õppejõud on rahul, et riik on suurendamas suutervise valdkonna rahalist ressurssi, kuid nendivad, et vildakana ellu kutsutud toetusmeede täiskasvanute hambaravihüvitise näol tuleks ümber korraldada. Pöördumises soovitatakse riigil täiskasvanute hambaravi hüvitamisel eeskujuks võtta hästi toimiv hambaproteesi hüvitis või ravimihüvitise kogemus, kus patsiendil on võimalus valida sobiva hinnaklassiga teenuseosutaja või ravim. Õppejõud on veendunud, et hambaravitoetus peab patsiendiga tema raviarsti juurde kaasa liikuma.
Poolteist aastat tagasi kehtestatud hambaravi hüvitissüsteem ei ühti ülemaailmse hambaarstide liidu (World Dental Federation) soovitustega optimaalse suutervise saavutamiseks. Praegu haigekassa rahastatud esmavajalike teenuste loetelus profülaktilised protseduurid puuduvad ehk hüvitis kulub pelgalt sümptomaatiliseks raviks. Seetõttu soovitavad õppejõud ebaefektiivse süsteemi viivitamatut ümberkorraldamist ühiskonna tegelikke vajadusi arvestavaks.
Rohkem ennetustööd
Allakirjutanute sõnul oleks Eestis võimalik üles kasvatada tervete hammastega inimeste põlvkond, kelle lastel ja lastelastel püsiksid hambad samuti terved ning see ei nõuaks tänasest rohkem ressurssi. Ümber tuleb mõtestada ühiskondlik suhtumine hammaste ravimisse ning pöörata suuremat tähelepanu haiguste ennetamisele ja tervislikke valikuid võimaldavale keskkonnale.
Arenenud riikides on hambakaaries langevas trendis eelkõige tänu ennetustegevustele, terviseteadlikkuse kasvule ja hambaraviteenuse kättesaadavuse paranemisele. Nüüdisajal ei tähenda kaariesehaiguse ravikuur ainult selle sümptomi - hambaaugu - puurimist ja täitmist, vaid suukeskkonna mikrobioloogilise tasakaaluhäire põhjuslikku ravi. Tänaseks on üheselt tõendatud, et kaariese kulgu saab riskitegureid kõrvaldades ja konservatiivse ravi võtetega kontrollida ning nii hambaid elukaare vältel tervena hoida.
Õppejõudude ettepanek on teadusuuringute tulemused praktikasse rakendada ehk hakata hambaarsti tasustama suu tervena hoidmise töö eest ja tõsta inimeste suutervise teadlikkust. Õppejõud kinnitavad, et on oma ekspertteadmisega valmis riigile probleemide tõenduspõhisel lahendamisel igal hetkel appi tulema.
Loe veel:
Haigekassa: tegeleme aktiivselt ennetustööga
Täiskasvanute hambaravihüvitist on kasutanud detsembri lõpu seisuga ligi 223 000 inimest üle 11 miljoni euro eest. Kui 2017. aasta II poolaastal kasutas hüvitist 78 500 inimest, siis 2018. aasta II pooles oli neid üle 118 000. Aina kasvav hambaarstide külastatavus ja hüvitise kasutus näitab, et see on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi. On palju inimesi, kes majanduslikel põhjustel ei ole seni saanud endale hambaarsti visiiti lubada. Nüüd, mil hüvitis täiskasvanutele taastatud, on ka madalama sissetulekuga inimestele hambaravi taas kättesaadavam.
Haigekassa esmatasandi valdkonna juhi Külli Friedemanni sõnul on hambaravisoodustuse eesmärk parandada ravi kättesaadavust just neile, kes seda enim vajavad. «Me oleme hambaarstidelt saanud tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem vastuvõtul käinud. Uurisime möödunud aasta sügisel hüvitise kasutust ka inimeste sissetulekute lõikes ja esmane analüüs näitas, et üle poolte hüvitise kasutajatest on need, kes saavad miinimumpalka või kel puudub sissetulek. See näitab, et hüvitis on inimestele abiks ja oluline samm parema suutervise poole,» sõnas ta. Põhjalikum analüüs valmib veebruaris, kui 2018. aasta tulemused on lõplikult selgunud.
Hambaravi hinnad on kliinikuti üsna erinevad. Ühtne hinnakiri haigekassa hüvitatud teenustele annab inimesele kindlustunde, et ta saab igal pool sama raha eest sama palju ravi. See teeb loodetavasti ka arsti valimise lihtsamaks, kuna inimestel ei saa ega peagi olema laiapõhjalisi teadmisi, kuidas tervishoiuteenuste hinnad kujunevad ja milline tasu on õiglane. Selge on see, et meie ühine raviraha ei pea hambaravist saadavat kasumit kinni maksma, vaid Eesti inimeste suutervist parandama.
Hüvitisega on liitunud üle 300 hambaravikabineti, mis on päris suur hulk Eesti hambaarstidest. Kindlasti pakuvad meie partnerid ühtse hinnakirja alusel kvaliteetset ja head teenust.
Kuni 19-aastaste tasuta hambaravi kannab just seda eesmärki, et alustada täiskasvanuelu võimalikult tervete hammastega. Alates 2017. aastast saavad ka täiskasvanud jätkata seda teed ning vähemalt korra aastas külastada hambaarsti. Rahvusvahelised tervishoiueksperdid ja -uuringud rõhutavad aina rohkem ennetuse ning ennetavate teenuste tähtsust rahva tervise kaitseks. Hambaravihüvitis on kahtlemata üks oluline samm selles suunas, et hoida meie inimeste suutervist.
Haigekassa tegeleb aktiivselt hambahaiguste ennetustööga. Meil on laste hammaste tervisele suunatud projekt, kus käib töö selleks, et kasvatada üles tervete hammastega põlvkonda. Lisaks korraldame suutervise teadlikkuse tõstmiseks lastele ja noortele suunatud kampaaniaid ning teavitame lapsevanemaid. Mullu rahastasime Eesti hambaarstide liidu ja TÜ projekti, et kaardistada laste hammaste seisund vanuses 3, 6 ja 12 eluaastat, et selle uuringu põhjalt ka edaspidi andmeid koguda. Seda eesmärgil, et saaksime tehtud ennetustööd ka tulevikus võrrelda ja analüüsida.