Hiliseid ärkajaid ohustab kõrgem vaimse tervise probleemide risk
31. jaanuar 2019, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/17/6081353t1h2375.jpg)
Inimestel, kes on harjunud hommikuti vara ärkama, on märksa väiksem tõenäosus vaimse tervise murede tekkeks, leidsid teadlased.
Eri ülikoolide teadlasterühm uuris ligi 700 000 inimese terviseandmeid ning määras kindlaks, kuidas nende geneetika mõjutab ööpäevarütmi ning vaimset tervist, vahendab Independent. Nad suutsid tuvastada suisa 351 geneetilist tegurit, mis mõjutavad seda, kas inimesel tekib harjumus magama minna ning ärgata vara või olla «öökulli-tüüpi» ehk uinuda ning ärgata hilja. Terviseandmed koguti Suurbritannia geenivaramust ning geenitestimise ettevõttest 23andMe.
Teadlased hindasid hommiku- ja õhtuinimeste geene ning leidsid märkimisväärse seose nende DNA ning hommikul tõusmise võime vahel. Ilmnes, et varajasi ärkajaid kimbutasid vaimse tervise probleemid märksa vähem võrreldes ööinimestega. Neil, kes ärkavad ja asuvad tegutsema varakult, on väiksem tõenäosus näiteks depressiooni ja skisofreenia väljaarenemiseks.
«Varemgi on kirjanduses viidatud kindlatele seostele vaimse tervise ja kronotüübi vahel, sealjuures esineb vaimse tervise häireid rohkem õhtuinimestel,» selgitasid teadlased. Kronotüüp iseloomustabki inimese ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust ehk olemas on varajane ja hiline kronotüüp. «Leidsime uuringus, et varajane kronotüüp on positiivselt seotud inimese heaoluga ning vähendab vaimse tervise häirete riski,» lisas teadlasterühm.
Suures uuringus osalesid mitmed Suurbritannia, USA, Hollandi, Saksamaa ja Austraalia ülikoolide teadlased. Uurimus avaldati ajakirjas Nature Communications.