Kõige aktiivsemad geenidoonorid on olnud saarlased

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geenidoonor.
Geenidoonor. Foto: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

Eelmisel aastal kogutud enam kui 100 000 eestimaalase geenivere alusel on geenivaramul enam kui poolte puhul ka geenikaardid juba koostatud, vahendas ERR «Aktuaalset kaamerat».

Enam kui 3200 saarlast on loovutanud oma verd, et saada geenidoonoriks ja see on Saare maakonna elanikest 10 protsenti, mis omakorda on Eesti maakondadest kõige suurem osakaal.

«Uuringutest tuleb välja, et saarlastel on väga palju Lõuna-Rootsi mõju. Samas on saarlased väga homogeensed, võrreldes mõne teise regiooniga Eestis. Ja saarlased on hiidlastest väga erinevad!» rääkis Eesti geenivaramu juht Andres Metspalu.

Loe geenidoonorlusest pikemalt ERRist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles