Tööta turvaliselt! Kokkupuude kemikaaliga avaldub kasvajana alles aastakümneid hiljem

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toksilised kemikaalid. Pilt on illustratiivne.
Toksilised kemikaalid. Pilt on illustratiivne. Foto: Alexander Sommer / PantherMedia / Scanpix

Täiskasvanu veedab suure osa ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on nii EL riikides kui ka Eestis suureks probleemiks - vähisuremus on sage, haigestumine tõusuteel ning vähi esmajuhtude arv suureneb jätkuvalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Maarika Haidak blogis.

Põhjused, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas pärilikud või elu jooksul tekkinud mutatsioonid meie geenides. Vähi puhul ei saa nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Teatavas osas mängib vähi tekkel rolli geneetiline eelsoodumus, kuid suur osa vähijuhtudest on seotud tervisekäitumuslike valikutega. Samas ka töökeskkonnal võib olla oma roll. Näiteks tööalane kokkupuude kiirguse, sealhulgas päikesekiirgusega, bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige meditsiinis võivad põhjustada vähki. Samuti on tõendeid, et öötöö ja pidev stressiseisund võivad soodustada vähi teket. Paljudel juhtudel on töö- ja elukeskkonnaga seotud vähktõve tekitajateks eelkõige kemikaalid.

Enamasti ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30 aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga (kemikaalid, värvid, liimid, pestitsiidid, ohtu võivad põhjustada ka keevitusaurud, diisli heitgaasid, looduslikud materjalid nagu puidutolm ja asbest jm). Tervisekahjud võivad kujuneda nii lühi- kui pikaajalisel kokkupuutel ohtlike ainetega ning põhjustada ägedaid ja pikaajalisi probleeme. Pidev kokkupuude viib krooniliste tervisekahjustuste tekkeni, põhjustades nii allergiaid, nahahaigusi, hingamisteede haigusi, mürgistust, vähki, viljakusprobleeme ja sünnidefekte. Seega tasub juba esimestele haigusilmingutele tähelepanu pöörata ja mõelda, kas üheks põhjuseks võib olla töökeskkond.

Töötajate kaitsmiseks töökeskkonnas on vähki tekitavate ainete eest EL-is vastu võetud kantserogeenide ja mutageenide direktiiv, kus on paika pandud reeglid, mis aitavad vältida või vähendada kokkupuudet kantserogeensete keemiliste mõjuritega. Samuti on direktiivis esitatud ohtlike ainetega kokkupuute piirnormid. Direktiiv on uuendamisel ning uute kantserogeensete ja mutageensete ainete regulatsiooni lisamisega saaks päästa EL-is umbes 100 000 inimelu.

Valdavat osa tööst põhjustatud kasvajatest on võimalik ennetada. Seetõttu on ülioluline vähendada töökeskkonna ohutegurite mõju ning võtta kasutusele ohutusmeetmed. Riskide tuvastamisel ja ohtude maandamisel on oluline nii tööandja kui töötaja roll ning koostöö. 

Küsimused, mida töötajana võiksin endalt küsida:

  • Kas olen tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, milles on hinnatud töökeskkonnast esinevaid ohte?
  • Kas tean, milliste ohtudega oma töös kokku puutun?
  • Kas tean ja rakendan ohutuid töövõtteid?
  • Kas teen kõik selleks, et enda ja kaastöötajate tervist töö tõttu mitte kahjustada? (järgin ohutu töötamise juhiseid; vajadusel kannan isikukaitsevahendeid; juhin tööandja tähelepanu puudustele, mis võivad töötajate tervise ohtu seada; teen vajadusel ettepanekuid töökeskkonna tingimuste paremaks korralduseks).

Küsimused, mida tööandjana võiksin endalt küsida:

  • Kas olen korraldanud töökeskkonna riskianalüüsi, milles on hinnatud kõiki töökeskkonnas esinevaid ohte?
  • Kas tean, milliste ohtudega töötajad kokku puutuvad?
  • Kas mul on rakendatud meetmed, et need ohud töötajate tervist ei kahjustaks?
  • Kas teen kõik selleks, et enda ja töötajate tervis töö tõttu ei halveneks? (Jälgin ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse korraldust; pööran töötajate tähelepanu õigete töövõtete kasutamiseks; vajadusel võtan kasutusele täiendavad kaitsemeetmed; olen oma käitumise ja suhtumisega eeskujuks tööohutuse tagamisel).

Kas vastasid mõnele küsimusele eitavalt? Järelikult on võimalus veel palju ära teha, et täna ja ka kaugemas tulevikus oleks sina ja su töötajad nii tööl kui ka koju pere juurde naastes terved. Kui vastasid kõikidele küsimustele jaatavalt, siis jätka samamoodi!

Tekkis küsimusi? Töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimustes saab pöörduda tööinspektsiooni poole. Nõustamisteenust pakutakse telefonitsi, e-kirja teel ja vastuvõtul tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni kontorites. Nõustamine on tasuta. Infotelefon 640 6000, meiliaadress jurist@ti.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles