Teadlased tegid kindlaks: kas hea haridus hoiab Alzheimeri tõve eemal?

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haritumad on ka vanemas eas parema mälu ja vaimse võimekusega, ent siiski ei paku kunagine tohutu panus intelligentsi kasvatamisse kaitset dementsuse eest.
Haritumad on ka vanemas eas parema mälu ja vaimse võimekusega, ent siiski ei paku kunagine tohutu panus intelligentsi kasvatamisse kaitset dementsuse eest. Foto: PantherMedia/Scanpix

Palju aastaid on eksperdid eeldanud, et panustamine haridusse pakub kaitset dementsuse eest. Värske uuring võib selle arvamise pöörata pea peale.

Dementsus on tõusuteel, sealhulgas selle levinuim vorm Alzheimer, vahendab Medical News Today.

Praegu pole dementsuse vastu ravi, mis suudaks selle välja ravida või vajutada haiguse arengule piduri – kasutatavad arstimid suudavad selle progresseerumist vaid mõnevõrra edasi lükata. Sestap on eriti oluline mõista dementsuse tekkimise riskitegureid. On teada, et oluliselt tõstavad riski suitsetamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Oluliseks ennetusvahendiks on tervislik toitumine.

Paljud eksperdid on kaldunud arvama, et hea haridus kaitseb dementsuse tekke eest või vähemalt lükkab võimalikult kaugele selle alguse, kuna koolis aju treenimine omab juhtivat rolli kognitiivses arengus. Ent kas see ikka aitab kognitiivse tagasilanguse vastu?

Hiljuti avaldati sellele küsimusele vastust otsiv uuring teadusajakirjas Neurology. Teadlased võtsid vaatluse alla 2899 inimest, kes nõustusid läbima igal aastal ülevaatuse ja annetama oma ajud surma järgselt teadusele.

Keskmiselt olid uuringusse värvatud 78-aastased ja kaheksa aasta jooksul kujunes ühel neljandikul välja dementsus. Uurijad jagasid uuritavad kolme gruppi: need, kes koolis käinud 17 või rohkem aastat, 13-16 aastat ja 12 aastat või vähem.

Teadlased leidsid, et isegi pärast aastakümneid hariduse omandamist olid kauem koolis käinute kognitiivsed funktsioonid paremad.

Siiski, vastupidiselt varem arvatule, ei kaitsnud kõrgem haridustase dementsuse ega aeglase kognitiivse tagasilanguse eest.

Samuti ei mänginud haridustase dementsuse puhul rolli kognitiivse tagasilanguse kiiruses. Teadlased arvavad, et see võib olla põhjustatud sellest, et hariduse omandamisest on möödas juba nii palju aega. Nad rõhutavad, et kognitiivse tagasilanguse protsessides mängivad olulisemat rolli hoopis hilisemad püüdlused hoida vaim ja keha virged.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles