6 asja, mida tavainimene depressiooni puhul sageli valesti mõistab

HuffingtonPost avaldab psühholoogide poolt kõrva taha pandud mõtted depressioonist ja sellega seotud eksiarvamustest. 

Inimene võib olla depressioonis ja mitte näida kurvana. Levinud on eksiarvamus, et depressioon tähendab ainult kurbust. Püsiv kurbus on küll sümptom, kuid see on vaid üks paljudest emotsioonidest või nende puudumisest. Paljud on üllatunud kuuldes, et depressiivne inimene võib kogeda paljut, sealhulgas rõõmu. Samas see, et inimene näib positiivne ja rõõmus, ei tähenda kohe, et ta ei püüa oma emotsioone vaka all hoida või endaga hakkama saada.

Pole olemas lülitit, mida vajutades muutuks enesetunne paremaks. Depressiooni pole võimalik eemale tõrjuda ning niisama lihtsalt ei saa sellest ka lahti saada. Ei saa väita, et see kõik toimub lihtsalt inimese peas ning positiivselt mõtlemine, inimestega suhtlemine ja treening aitavad. Need võivadki mõnel määral aidata, ent inimene, kes pole depressioonis olnud, ei saa ka üldiselt aru, et tegu on siiski haiguse, mitte pelgalt paha tujuga.

Stress ei pruugi depressiooni käivitada. Tihti arvatakse ka seda, et depressioonis on süüdi stress või mingi halb sündmus. Tõsi ongi, et depressioon võib süveneda stressi, leina vms najal, kuid inimene võib ka ühel hommikul lihtsalt üles ärgata ja tunda ilma kindla põhjuseta end depressiivsena. See ongi üks haiguse eripäradest, et alati polegi põhjust või ühtegi märki. Seega küsimus: «Miks sa depressioonis oled?» võib mõjuda sama frustreerivalt kui soovitus: «Sa peaksid olema positiivsem.»

Depressioonist on kerge mööda vaadata. Lisaks vaimsetele sümptomitele nagu kurbus, võib depressioon väljenduda ka füüsilisel kujul. Depressioonis inimene võib kannatada ka une- ja söömishäirete käes, tunda energiapuudust, kogeda keskendumisraskusi, olla hädas kehva mälu või madala libiidoga. Kuna kõik need võivad olla ka muude haiguste sümptomid või neid ei pruugita eriti tõsiselt võttagi, võib inimene kannatada hoopis aastaid diagnoosimata depressiooni all. Diagnoosimata haigus mõjub frustreerivalt ning inimene võib käia arstilt arstile, enne kui vajalikku abi saab.

Depressioon mõjub igaühele erinevalt. Mõni tahab pidevalt magada, teine ei saa jällegi üldse sõba silmale. Mõni eemaldub seltskonnast ja soovib isolatsiooni, teine aga matab end suisa agressiivselt töösse. Kuna depressioon võib igaühel erinevalt avalduda, on seda oluline teada ka ravi rakendamisel ning lähedastega suhtlemisel.

Ravimite mõjumine võtab aega. Ravimid aitavad kahtlemata depressiooni sümptomeid leevendada, kuid need ei tee kohe kõike paremaks. Võib öelda, et depressioon on krooniline haigus ning see vajab ka n-ö kroonilist ravi. Isegi kui ravi mõjub hästi, on oluline jätkata arsti poolt soovitatud doosiga, kuniks ta annab rohelise tule ravi vähendamiseks või lõpetamiseks. Ravi ei või aga omaalgatuslikult lõpetada ning tuleb arvestada, et muutused ei tule ka üleöö.