Spordiarst Gunnar Männik: ainult 4 minutit aktiivsust vahetunnis parandab lapse ajutööd

Gunnar Männik
, Spordiarst, PhD
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed koolitunnis.
Lapsed koolitunnis. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kuulus Kreeka arst, lääne meditsiini isa Hippokrates mõistis kehalise liikumise vajadust juba tänapäevase moodsa meditsiinitehnikata ja kaugelearenenud teaduseta inimese bioloogiast. Enne Hippokratest arvati ekslikult, et haigus on jumala saadetud karistus ja parim ravi selle vastu on palvetamine. Enne teda ei pööratud tähelepanu kehalistele harjutustele, toitumisele ega hügieenile. Hippokrates on öelnud: «Kui sul on halb tuju, siis mine jalutama. Kui tuju on ikka halb, siis tee veel üks jalutuskäik.»

Vähene liikumine lastel, noorukitel ja täiskasvanutel on muutunud viimastel aastakümnetel suureks probleemiks kogu maailma arenenud maades – USAs, Euroopas ja mujal. Riikides on aina rohkem ülekaalulisi lapsi ja noorukeid paralleelselt heaolu suurenemisega. Sama on juhtunud Eestis, kus hiljutiste uuringute järgi ligi veerand lastest ja noorukitest on ülekaalulised. Lastearstid ütlevad, et mitmed «täiskasvanute haigused» on sagenenud just laste ja noorukite hulgas. Need on näiteks sapikivitõbi, kõrgvererõhutõbi ja diabeet. Samas tuleb tõdeda, et paljud lapsed ja noorukid ei liigu päevas aktiivselt isegi ühte tundi. Õuemängud ei ole enam nii populaarsed kui mõnikümmend aastat tagasi. Kehalise kasvatuse tundide arv (kaks korda nädalas 45 minutit korraga) ei kata laste ja noorukite liikumisvajadust.

Nii käime kaasas moodsa ühiskonnaga, kus toitumine on puudulik – puu- ja köögivilju süüakse vähe, meeletus koguses juuakse magustatud jooke ning toidud pakatavad transrasvadest. Toitumisharjumused saavad aga alguse kodust ja ema-isa eeskujust. Vanematel on tihti kiire, pole aega kodus süüa teha ning ostetakse toite, mida tuleb lihtsalt üles soojendada. Kahjuks söövad paljud lapsed ja noorukid päeva ainsa sooja toidu koolis. Lisaks on moodsa ühiskonna probleem nutimaailm, mis on noorte jaoks huvitavam kui värskes õhus liikumine.

Uuringud on näidanud, et mida rohkem lapsed ja noorukid liiguvad, seda paremad on nende tulemused koolis – matemaatikas, füüsikas, keemias, võõrkeeltes jne. Eriti silmatorkav on poiste tulemuste paranemine. Näiteks ühe õppeaasta jooksul poiste ja tüdrukute õpitulemuste erinevus vähenes lastel, kel oli kehalise kasvatuse tund iga päev võrreldes nendega, kel oli see kaks korda nädalas. Põhjuseks peavad teadlased peaaju paremat varustamist vere, toitainete ja hapnikuga eriti hipokampuses ehk peamises mälukeskuses.

Õpetajad võiksid arvestada, et ainult neli minutit aktiivset kehalist liikumist parandab laste tähelepanu ja keskendumisvõimet tunnis.

Heas sportlikus vormis lastel on hipokampus mõõtmetelt suurem kui regulaarselt mittetreenivatel lastel ja seepärast on neil ka suurem mälumaht. Samuti parandab regulaarne kehaline aktiivsus närvirakkude tööd ajus – need vastutavad mõtlemise ja keskendumisvõime eest. Seepärast aitavad regulaarne koolisport ja treeningud parandada laste keskendumist kindlale alale, näiteks õppetööle konkreetses tunnis. Õpetajad võiksid arvestada, et ainult neli minutit aktiivset kehalist liikumist parandab laste tähelepanu ja keskendumisvõimet tunnis. Seega liikumisvõimalus vahetundides, eriti õues on ülioluline.

Ülekaalulistel lastel, kes ei taha eriti liikuda ning keda koolisport ei huvita, soovitavad teadlased lasta pärast kooli ise valida, milline liikumisala neile meeldib (pallimängud, rattasõit, ujumine jne). Lastele piisab korraga 30–40 minutit kestvast kehalisest aktiivusest 3–4 korda nädalas. Selle tulemusena normaliseerub ainevahetus, väheneb kaal ja paraneda võivad ka hinded. Seega on kõige tähtsam, et lapsed ja noorukid oleksid kehaliselt aktiivsed ning nende pulsisagedus tõuseks üle 100 löögi minutis (soovitavalt 130–150 lööki minutis ). Sel juhul treenib laps aeroobses tsoonis, kus lihased ja aju saavad hapnikku.

Kokkuvõtteks parandab igasugune kehaline tegevus laste ja noorukite südame verevarustust, skeletilihaste, luustiku ja aju tegevust, peale selle mälumahtu, matemaatilisi võimeid ning keskendumist konkreetsele alale ehk kogu õpitulemust. Kui välja jätta spordiklubid, ei nõua liikumine mingit raha, vaid ainult enda tahtmist ja vanemate eeskuju. Liikumine muudab meid kõiki targemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles