Pole dementsus: mäluhäire taga võib peituda hoopis üllatav asjaolu
25. veebruar 2019, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/25/11823349t1h9f8e.jpg)
Mäluhäired ja meeltesegadus käivad tihti küll vananemisega kaasas, kuid kujutavad endast ohumärke ja tekitavad küsimusi, kas tegu võib olla Alzheimeri tõve või dementsusega.
Toronto Ülikooli teadlaste uus uuring aga näitab, et vähemalt osa asjadest, mis pannakse kehva mälu süüks, on tegelikult seotud hoopis kuulmislangusega, kirjutab Reader’s Digest. Uuring avaldati meditsiiniajakirjas Canadian Journal of Aging ning selles analüüsiti kognitiivsete testide abil gruppi eakaid, kes kaebasid unustamise ja muude vaimse terve murede osas, mis võiksid iseenesest kaasneda dementsusega.
Üllataval kombel leidsid teadlased, et enamike uuritud patsientide aju funktsioneeris normaalselt, ent nende puhul kahtlustati hoopis kuulmislangust. Kuulmisprobleem oli tuvastatud ning kuulmisaparaati kandis aga vaid viiendik osalejatest. Teadlased tõid välja, et keeruline on meeles pidada seda, mida oled kuulnud kehvasti või üldse mitte. Sama kehtib ka mistahes juhiste järgimisega.
Kanadalaste uurimus toetub ka varasematele uuringutele, milles on kuulmislangust seostatud dementsusega. Uuringu raporti kohaselt võib ka ravimata kuulmislangus lõpuks viia dementsuseni. Dementsuse riskirühmas on ka inimesed, kellel on raskusi suhtlemisega, kes on sattunud sotsiaalsesse isolatsiooni ning tunnevad end üksikuna. Kui aga tunned, et mälu mängib väikseid vingerpusse, siis esmane abinõu võiks olla hoopis kuulmise kontrollimine, kuna tegu on nähtusega, mida ei oska esialgu kahtlustadagi.