K, 28.10.2020

5 põhjust, miks tekib roojapidamatus

Roojapidamatus võib olla põhjustatud ka suurest punnitamisest viimaks tekkinud närvikahjustuse tõttu.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Väljaheidete tahtmatu vabanemine võib olla ehmatav ja piinlik. Miks see tekib?

Uriinipidamatus on levinud probleem, millest tihti ei söandata rääkida, niisamuti roojapidamatus, kirjutab Health24. Hiljutise uuringu kohaselt kannatab üks viiest täiskasvanud naisest elu jooksul kontrollimatu soole liikumise tõttu. Probleemi esineb ka meestel, ehkki mitte nii sageli.

Roojapidamatuseni viib kõige sagedamini järgnev.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisust võivad põhjustada paljud asjad nagu viiruslik või bakteriaalne infektsioon, toidumürgitus, liiga palju alkoholi või muutus dieedis. Tahtmatu soole liikumine on tagasihoidlikum, kui seda põhjustab krooniline haigus nagu ärritatud soole sündroom.

Närvikahjustus

Igasugused närvide kahjustused või vigastused piirkonnas, mis panevad tundma väljaheite olemasolu soolestikus või viga saanud päraku sulgurlihases, võivad põhjustada kontrollimatut soole liikumist. Närvikahjustusi võivad põhjustada paljud tegurid nagu sünnitus või pidev pingutus näiteks kroonilise kõhukinnisuse korral. Teised kroonilised haigused nagu diabeet või hulgiskleroos, võivad samuti kahjustada pärasoole läheduses paiknevaid närve, nii et neid ei saa kasutata.

Samuti võib närvikahjustusi põhjustada õnnetuse tagajärjel tekkinud seljaaju füüsiline vigastus.

Kiiritusravi

Eesnäärmevähi raviks kiiritatakse sageli munandeid ja pärasoolt ümbritsevat piirkonda. Kuigi kiirgus on mõeldud vähirakkude hävitamiseks, võib see mõjutada ka ümbritsevad terveid rakke, põhjustades vigastusi, mis võivad viia roojapidamatuseni.

Arstid teevad oma parima, et neid kõrvaltoimeid ei tekiks, kuid risk on alati olemas.

Insult

Ajupiirkond, mis kontrollib soole liikumist, võib insuldi tagajärjel olla kahjustunud ega suuda soolte liikumist korralikult hallata.

Alzheimeri tõbi

Paljud kogevad haiguse hilisemates etappides kas uriini- või roojapidamatust. Seda võivad põhjustada erinevad tegurid. Haige võib mõista, et peaks tualetti suunduma, aga võib unustada selle asukoha. Samuti võib asja raskendada liikumisvõime või mõne motoorse oskuse hälbimine, mille tagajärjeks võib olla näiteks suutmatus riideid eemaldada.

Kuidas hallata roojapidamatust?

  • Inimesele ei tohiks tekitada seoses roojapidamatusega piinlikkustunnet.
  • Tualett tuleks teha võimalikult kasutajasõbralikuks ja vältida takistusi.
  • Austada privaatsust.
  • Tuleks olla teadlik, et kui inimene on kaotanud ka rääkimisvõime, siis mitteverbaalsed märgid nagu näoilmed või rahutus võivad viidata vajadusele minna tualetti.
  • Võimalikke raviplaane ja seisundi haldamise meetodeid tuleks arutada raviarstiga.