Uuring: millistest toitainetest jääb ilma hommikusöögi vahele jätnud laps?

Rospu sõnul on hommikusööki söövatel lastel koolis paremad tulemused, seda ka siis, kui hommikusööki pakutakse koolis, mitte kodus. Hommikusöögi vahele jätmist on seostatud suurema arterite lupjumise riskiga ja isegi sagedasema ülemiste hingamisteede viirustesse haigestumisega, kirjutas Rospu.

Rospu toob näiteks Ühendkuningriigi uuringu, mis näitas, et lapsed, kes jätavad hommikusöögi vahele, ei pruugi päeva jooksul toiduga kätte saada kasvamiseks ja arenguks vajalikke toitaineid. Iga päev hommikusööki söövatel lastel oli toidust saadavate vajalike ainete profiil oluliselt parem võrreldes mõnikord või peaaegu alati hommikusöögi vahele jätnud lastega.

Riiklikus toitumise uuringus täideti laste toitumise kohta küsimustikke vahemikus 2008-2012, uuringus oli kokku 1686 last, neist 802 vanuses 4-10 aastat ja 884 vanuses 11-18 aastat. Hommikusöögiks loeti vähemalt 100 kalori tarvitamist kella 6-9 vahel hommikul.

Umbes pooled uuringus osalenud lastest sõid hommikusööki ebaregulaarselt. Seitse protsenti 4-10 aasta vanustest lastest jättis iga päev hommikusöögi söömata, võrreldes juba 27 protsendiga 11-18 aasta vanuste laste hulgas. Tüdrukud jätsid hommikusöögi vahele suurema tõenäosusega kui poisid. Kõige rohkem hommikusööki söönud lapsi oli kõrgema sissetulekuga peredes.

Hommikusöögi vahele jätmine tõi selged erinevused mitmete vajalike ainete toiduga saamises, näiteks:

• Raud, mis on vajalik hapniku transportimiseks veres ja mis seeläbi mõjutab kasvamist, arengut ja kognitiivseid funktsioone (nt mõtlemine, planeerimine, otsustamine, mälu). Rauda oli toidus ebapiisavalt 32 protsendil hommikusöögi vahele jätnutest ja 4 protsendil hommikusöögi sööjatest
• Kaltsium, mis on vajalik luude ja hammaste arenguks. Kaltsiumit oli toidus ebapiisavalt 19 protsendil hommikusöögi vahele jätnutest ja 3 protsendil hommikusöögi sööjatest.
• Jood, mis on vajalik kilpnäärme normaalseks tööks ja selle kaudu kogu organismi ainevahetuse reguleerimiseks. Joodi toidus ebapiisavalt 22 protsendil hommikusöögi vahele jätnutest ja 3 protsendil hommikusöögi sööjatest.
• Foolhape ehk vitamiin B9, mis on vajalik rakkudes DNA sünteesimiseks ja seega kogu organismi kasvamiseks ja arenguks, aga eeskätt kõige olulisem vereloome juures. Foolhapet oli toidus ebapiisavalt 7 protsendil hommikusöögi vahele jätnutest ja mitte ühelgi uuringus osalenud hommikusööki söövatest lastest.

Noorematel (4-10 aasta vanustel) ebaregulaarselt hommikusööki söövatel lastel oli hommikusöögi söömise päevadel toidus rohkem foolhapet, kaltsiumi ja C-vitamiini võrreldes päevadega. Samas vanematel (11-18 aasta vanustel) ebaregulaarselt hommikusööki söövatel lastel oli hommikusööki vahele jättes erinevus ainult kaltsiumi osas.

Nagu kõikide toitumist käsitlevate uuringutega, on ka siin võimalik vea moment toidupäevikute täitmise juures. Eriti arvatakse, et vanemad lapsed, kes juba ise oma päevikuid täidavad, võivad asju ilustada või hoopis rohkem unustada.