Seljavalu müüdid: voodis lebamise asemel tuleb olla hoopis võimalikult aktiivne

Seljavalu on elu jooksul tundnud enamik inimesi, mistõttu on sellega seotud terve rida uskumusi. Äripäeva raadio tervisesaates seljavaluga seotud müütidest rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla närvikliiniku juhataja ja Astra Kliiniku neuroloog Katrin Gross-Paju, vahendab Terviseuudised. 

1. Selgroomuutused on tavalised 

On levinud arvamus, et seljavalu põhjustavad selgroo muutused. Väga levinud on selgitus, et selgroolülid hakkavad avaldama survet närvijuurtele. Siis öeldaksegi, et mul on seljaradikuliit. Paradoksaalsel kombel pole aga suur osa seljavaludest seotud mitte selgrooga vaid hoopis lihaspingetega – ülemäärasest lihaspingest tekibki valu.

Selgroomuutused on tavaline vananemisega kaasnev näht, nii nagu hallinevad juuksed või kortsud. Selgroog vananeb samuti, see ei ole haigus. Heaks näiteks on kõhrketaste ehk diskide muutused, mis on osa normaalsest vananemisest  ning mille tõttu eakad inimesed jäävad lühemaks. Selgroos on palju ka väikesi liigeseid, mis võivad, nagu ka muud  liigeseprobleemid, teatud juhtudel valu põhjustada. Kuid valdavalt neid seoseid siiski ei esine.

2. Valu kannatada ei tasu 

Kõige tähtsam on valu mitte kannatada, vaid võtta valuvaigistit. Kui valud on sagedased, siis peaks hästi teadma, millisest ravimist on parim efekt. Samuti peaks jälgima oma igapäevaseid tegevusi ja arvestama, et selg on iga inimese n-ö nõrk koht. Kindlasti tuleks pöörduda füsioterapeudi poole, kes õigeid harjutusi õpetab. Valuvaigistite võtmine tugeva valu korral on vajalik, kuid nii parim profülaktika kui ravi on füüsiline aktiivsus.

3. Seljavaluga ennast hoidma ei pea 

Üks müüt ütleb, et seljavalu korral peab end väga hoidma, kuid tegelikult ei vasta see tõele. Kui ägeda seljavalu perioodil tehagi mõni äkilisem liigutus, mis tekitab tugeva valusööstu, siis see ei lükka kindlasti paranemist edasi. On leitud, et kindlasti peaks olema võimalikult aktiivne ja seda ka siis, kui valu on ikka päris tugev. Kindlasti tundub see natuke julm, aga ka ägeda seljavalu korral, mida aktiivsem on inimene, seda parem.  Kahjuks või õnneks kinnitavad uuringud ka seda, et kui ka tugeva seljavaluga läbi häda tööle minna, siis läheb valu kiiremini üle kui kodus lebades ja lihtsalt oodates. Igal juhul tuleb esimesel võimalusel tööle minna ja esialgu kasvõi ainult pool päeva teha. Tihti avastatakse ootamatult nädala pärast, et näe – lõpuks ometi on valu hakanud järele andma.

4. Seljavalu ei viita enamasti millelegi tõsisemale

Väga harva võib olla tegemist tõesti mõne muu probleemiga, mis väljendub seljavaluna. Kui näiteks on olnud pahaloomuline kasvaja, siis võib olla tegemist siiretega. Või kui on mõni raske üldhaigus, on põhjust kahtlustada põletikku. Aga kui on sellised n-ö tavalised seljavalud, siis mingit suurt ohtu midagi maha magada pole. Aga kui seljavalu teeb muret, on mõistlik arsti juurde minna.  

5. Esmalt pöördu perearsti, mitte neuroloogi poole

Seljavaluga tuleb pöörduda esmajärjekorras ikka perearsti poole. Neuroloogid on juba viimased paarkümmend aastat püüdnud selgitada, et seljavalu ei ole neuroloogiline probleem. Tõsi, kui on diski prolaps ja jalga kiirgab ülitugev valu, siis sellega tegelevad sõltuvalt valu asukohast neurokirurgid. Kui tegemist on hoopis onkoloogilise haiguse siiretega, siis onkoloogid. Kui aga valu on tingitud skeletilihaste ülepingest, siis on kõige õigem pöörduda füsioterapeudi poole. Ja peab arvestama, et ühest seansist jääb ilmselt väheks ning läbida tuleks ikkagi terve kuur.

Kui inimene puutub elu jooksul seljavaluga kokku rohkem kui paar korda, on mõistlik ära õppida harjutusvara, mida siis vajadusel teha ja lisada igapäevasesse aktiivsusesse selga ning kõhulihaseid tugevdavad harjutused.

6. Selg ei taha kõvemat magamisaset 

On levinud tõesti arvamus, et kui selg valutab, tuleb magada kõval asemel. Maailmas on tehtud isegi üks teadusuuring, millega taheti teada saada, kas kõvast asemest on kasu. Kuna teadlased olid samuti sellest müüdist mõjutatud, oli uuringus ainult kaks gruppi, kellest ühed magasid kõval madratsil ja teised keskmise kõvadusega madratsil. Kolmandat gruppi, kes oleksid maganud normaalse pehmusega voodis, võrdluseks ei võetud. Uuringust tuligi välja, et kõval asemel magamine oli halvem kui pehmema madratsi peal. Võimalik, et kolmas võrdlusgrupp oleks näidanud, et kõige mõistlikum oleks magada siiski normaalse pehmusega voodis.

Loe rohkem portaalist Terviseuudised.