Tasub teada: need tõsised sümptomid eristavad toidumürgitust kõhugripist
10. märts 2019, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/06/11846501t1h0be1.jpg)
Kõht teeb ebameeldivaid hääli ning pidevalt ajab iiveldama – kas tegu on toidumürgitusega või korjasid üles hoopis mingi vastiku viiruse ning oled haigestunud kõhugrippi?
Kõhugripp on rahvasuus kasutatav nimi viirusliku päritoluga soolehaiguste kohta, mida põhjustavad noro- ja rotaviirusenteriidid. Toidumürgitus tekib aga riknenud või mürgise toidu söömise tagajärjel. Neid eristada ei ole kuigi lihtne, kuna inimene ei pruugi teadagi, et ta on olnud kontaktis kõhugrippi nakatunud inimesega, kirjutab Reader’s Digest.
Gastroenteroloog Rabia De Latour selgitas, et toidumürgitus ilmneb enamasti 1-8 tunni jooksul alates söömisest, kõhugripp võib hakata sümptomeid näitama aga alates 24-48 tundi pärast nakatumist. Kõhuviiruse puhul on tegu n-ö peiteajaga, mil inimene on juba nakkuse saanud, ent ei tea seda isegi, kuna sümptomite avaldumine võtab aega. Nii saabki ta ringi kõndida ja teisi nakatada ise sellest teadmata.
Kõhugripi ja toidumürgituse sümptomid on aga peaaegu identsed – nendeks on kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Tõsisele toidumürgitusele viitab aga see, kui tõuseb kõrge palavik ning okses või väljaheites on näha verd. «Viirushaigused on üldiselt vähem agressiivsemad,» märkis Northwell tervisekeskuse juht Neal Shipley. Enamasti aitab mõlema tõve puhul kodune ravi, arsti poole tasuks pöörduda siis, kui esineb palavikku, verd väljaheites või okses või kui sümptomid ei leevene paari-kolme päevaga.
Kui sümptomid pole nii tõsised, tasuks mõelda, kas oled hiljuti söönud toitu, mis polnud täielikult läbiküpsetatud või oli liiga kauaks toatemperatuurile seisma jäänud. Kui teistel sama rooga söönud inimestel on samuti kõhuhädad, on tõenäoline, et kõigil ongi toidumürgitus.
Mõlema kõhuhäda kodune ravi on sarnane. Juua tuleb piisavalt vedelikku, et oksendamise ja kõhulahtisusega ei tekiks vedelikupuudust. Kui toit püsib sees, siis süüa mitte tugevamaitselisi toite. Nii kõhugrippi kui ka toidumürgitust aitab ennetada regulaarne kätepesu ning toiduhügieeni hoidmine, sest nii hoiad haigestunud inimese pisikud endast eemal ning väldid ka toidu ristsaastumist käte kaudu.
Loe kõhugripist pikemalt: Põrgulik kõhugripp niidab äkitselt päevadeks jalust