Spermadoonori tütar avastas 14 õde-venda ja taunib anonüümset doonorlust

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spermadoonori tütar ei sarnanenud kuidagi teda kasvatanud vanematega ja ta tundis, et tema identiteedi alustala, kellega ta ilmselt jagaks paljusid sarnaseid jooni, on puudu.
Spermadoonori tütar ei sarnanenud kuidagi teda kasvatanud vanematega ja ta tundis, et tema identiteedi alustala, kellega ta ilmselt jagaks paljusid sarnaseid jooni, on puudu. Foto: Kuvatõmmis videost

«Sain teada, et olen spermadoonori järglane, kui olin seitsme-aastane. Mu vanemad olid alati väga ausad ja avatud, nii et ma tundsin end selles osas mugavalt,» tõdeb 27-aastane Chloe Allworthy. Teadmatus põhjustas aga siiski hingevalu ja identiteediprobleeme.

Neiu tõdeb saates 60 Minutes Australia, et vaatamata teadmisele, et oled väga tahetud laps, on asjal teine külg. «Vanemad ei mõtle tohutus lapsesaamise soovis 10 või 20 aastat ette, kui see laps on täiskasvanu ja küsib: «Miks te kasutasite anonüümset doonorit? Ma ei saa nüüd kunagi teada, kes ta on. Kuidas te saite mulle nii teha?»»

Spermadoonori järglaseks olemise suurimateks väljakutseteks peab Chloe raskusi identiteeditunde kujunemisel ja et pole andmeid pereliinis esinevate terviseprobleemide ja riskide kohta. «See võib osutuda ka päris ohtlikuks,» leiab Chloe.

«Teada, kust sa tuled, see õigus näib kõikidel teistel olemas olevat.» Chloe tunnistab, et ta polnud sirgudes selline nagu teda kasvatanud vanemad. «See oli mulle tohutu viide, et ehk sel mehel, kes aitas anda mulle elu, on minuga palju sarnasusi,» räägib naine.

«Tema leidmine võttis palju aastaid aega, aga kui ta leidsin, pakkus see mulle tohutut kergendustunnet ja arusaamist enda kohta. Temaga kohtumine oli imeline – saada teada, et meid ühendas muusika ja ka kõik tema lapsed laulsid nagu mina. Leida lõpuks see puuduv tükk, muudab sind nii palju terviklikumaks. See on tõesti aidanud mul elus edasi liikuda suurema enesekindlusega,» nendib Chloe.

Mullu rääkis oma loo ära tema bioloogiline isa Ken Allen, kes otsustas aastakümneid tagasi abistada viljatuid paare, keda ta nägi tihti kliinikus, kus toona töötas. Alles aastaid hiljem sai ta teada, et tema laborisse läinud spermast sündis 11 last. Lisaks sellele on Kenil enda naisega veel kolm bioloogilist last ja üks adopteeritud järeltulija, vahendas News Corp Australia Network.

Tema sooviks on nüüd kõik ta spermast sündinud lapsed üles otsida ja luua nendega pidev kontakt. Mees kirjutas juba spermadoonoriks minnes ankeedile, et lapsed võiksid ta soovi korral üles otsida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles